Pressiteated
|
|
|
|
Moskva päeva üritustel osalenud Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut koges kohtumistel sealsete linnajuhtidega, et kaks linna on seadnud endale sarnaseid ülesandeid. „Kõnelustest Moskvas selgus tõsiasi, et prioriteedid on seal suuresti võrreldavad Tallinna omadega: need on perede heaolu, laste ja puuetega inimeste toetamine, lasteaiakohtade rajamine, munitsipaalelamuehitus,” võrdles Vitsut. „Tänavu on Moskvas pere-aasta ja järgmine on kuulutatud võrdsete võimaluste aastaks.” Vitsut oli eilsel Moskva päeval palutud linnapea Juri Lužkovi kohtumisele pidustustele saabunud välisdelegatsioonide juhtidega, kelle seas olid ka teiste Balti pealinnade esindajad. Oma kolleegi, Moskva linnaduuma esimehe Vladimir Platonoviga toimus Vitsutil põgus neljasilmakohtumine. Päeva tihe ajakava ei lubanud seekord pikemat tööjuttu ajada, kuid mõlemapoolselt kinnitati soovi peatseks ametlikuks jutuajamiseks. Vitsut hindas kõrgelt Moskva pingutusi oma linna päeva õnnestumiseks. „Need olid selgelt kogu linna ja kõigi moskvalaste pidustused, mitte üksnes eliidi üritus. President Medvedevi kohaolek ja tervituskõne Tveri väljakul näitas ka kõrgeimat riiklikku tähelepanu, kusjuures ta hoidus täiesti poliitikast ja pühendus üksnes nn pehmetele teemadele. Samasugust keskendumist sotsiaalküsimustele näitas ka linnapea Lužkov,” rääkis Vitsut. Tema sõnul väärib naaberriikide pealinnade suhtlemise traditsioon hoidmist ja süvendamist. Enne Moskvasse sõitu ütles Vitsut: „Arvan just samamoodi, nagu meie president hiljaaegu rõhutas: naabriga tuleb suhelda. Ainult nii on võimalik üksteist arvestada ja mõista.” 2004. aastal allkirjastasid Tallinn ja Moskva koostööprotokolli, tänavu aasta algusest jõustus kahe linna kultuurikoostöö kokkulepe. Novembris toimuvad esimesed Tallinna kultuuripäevad Moskvas.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut esindab Tallinna eeloleval pühapäeval Moskva linna päeval. Tallinna esindus on Moskva päevale septembrikuu esimesel pühapäeval kutsutud ka läinud aastatel. Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut peab niisugust suhtlemist kahe pealinna vahel oluliseks. „Arvan just samamoodi, nagu meie president ja ka Soome president on hiljaaegu rõhutanud: naabriga tuleb suhelda. Moskva on naaberriigi pealinn, kus Tallinn ei pea suhtlemist vähem vajalikuks kui Riias või Helsingis. Ainult nii on võimalik üksteist arvestada ja mõista,” sõnas Vitsut. 2003. aastal käis Moskva päeval Vitsuti eelkäija linnavolikogu esimehe ametis Maret Maripuu. 2004. aastal allkirjastasid Tallinna ja Moskva linnapead koostööprotokolli, tänavu aasta algusest jõustus kultuurikoostöö kokkulepe. Lisaks Moskvale on Tallinnal kauane aktiivne suhtlus oma lähima suurlinna Peterburiga, kus möödunud sügisel toimusid kaheksandad Tallinna päevad. Oktoobris leiavad Tallinnas aset Peterburi päevad, novembris toimuvad aga esimesed Tallinna kultuuripäevad Moskvas. „Loodetavasti kujuneb ka see traditsioon elujõuliseks ning me saame eesti kultuuri ja oma pealinna tutvustada ka Moskvas paljudel eelolevatel aastatel,” märkis Vitsut. „Senisest on hea meel kooliõpilaste tiheda suhtlemise ja huvitavate näituste üle, aga kindlasti saaks koostöö olla palju mitmekesisem. Igatahes tuleks teha kõikvõimalik, et me ise inimeste vahele barjääre ei looks. On hea, kui kahe linna vahel valitsevad sellised suhted, mis lubavad arendada vastastikku kasulikku koostööd.” Moskva linna päeva 7. septembri hommikul on Toomas Vitsut koos teiste välisdelegatsioonide juhtidega palutud Moskva linnavalitsusse kohtuma linnapea Juri Lužkoviga. Keskpäeval leiab Tverskaja väljakul aset teatraliseeritud tseremoonia ning õhtul osaletakse Moskva linnapea pidulikul vastuvõtul Maneeži keskuses.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut hindab avalikkust eksitavaks IRL-i väite Tallinna koostöö kohta teiste omavalitsustega. „Ainuüksi linnavolikogu istungitel osalemisest peaks piisama, et olla kursis Keskfraktsiooni nende algatustega, mis on suunatud kohalike omavalitsuste koostöö tihendamisele. Sellesuunalise täiendusettepaneku tegin just IRL-i ühe eelnõu kohta alles eelmisel istungil,” meenutas Vitsut. 21. augustil arutas linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni taotlust kodualuse elamumaa maamaksust vabastamiseks. Kuna küsimus ei puuduta üksnes Tallinna, vaid teisigi omavalitsusüksusi, soovitas Toomas Vitsut toimida ühiselt Linnade Liidu ja Maaomavalitsuste Liidu liikmeskonnaga. Vitsut meenutas kahe nädala tagust ettepanekut ka linnavolikogu tänasel istungil. „Ometi ei takistanud see IRL-i fraktsiooni vaid mõni minut hiljem meedias väitmast, nagu pelgaks Tallinn arutelu teiste omavalitsustega. Kui see ei ole avalikkuse sihilik eksitamine, siis mis see on?!” imestas Vitsut.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Linnavolikogu kiitis heaks Tallinna televisiooni kontseptsiooni, mille kohaselt alustatakse mitmekesise programmi edastamisega 2011. aastast. Kavas on käivitada digitaalvõrgu baasil telekanal esialgse nimetusega TeleTallinn, mille sisu toetub abilinnapea Jaanus Mutli sõnul kolmele sambale: „Need kolm sammast on avalik-õiguslik programm, linnakodaniku TV ja teleteenused. Ka kasutatavaid keeli on kolm – eesti, vene ja inglise keel, sest sihtrühmaks on nii Tallinna elanikud kui külalised.” Ehkki Eesti elus on Tallinnal kaalukas roll, ei kajastu pealinnas toimuv kuigivõrd olemasolevates eestikeelsetes telekanalites, leiab linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. „Uus kanal täidab selle lünga, nagu ka senise tühiku Eestis elavate teiste rahvuste elu-olu kajastamisel,” märkis Vitsut. Tallinna TV kontseptsiooni teinud komisjoni liikme, linnavolikogu aseesimehe Tarmo Lausingu arvates saab pealinn küll teenimatult vähe kajastust üleriigilises meedias, kuid kui sealne huvipuudus kohalike teemade vastu on ta hinnangul mõneti objektiivne, siis pole seda poliitiline ühekülgsus. „Just poliitilisest ühekülgsusest on ikka juttu olnud ning sellele juhib järjekordselt tähelepanu tänases Delfis ära toodud IRL-i avaldus. Muuhulgas nenditakse seal, et Rahvusringhäälingus on olnud probleeme poliitilise sõltumatuse ja tasakaaluga,” viitas Lausing. Tema hinnangul on täiesti asjakohased istungil kõlanud viited ajakirjanduseetika koodeksile. „Ainult et opositsioon võiks needsamad edastada Margus Allikmaa kaudu ka Eesti Rahvusringhäälingule.” Kontseptsiooni kohaselt hakkab Tallinna TV edastama kultuuri- ja spordiuudiseid pealinnast, tutvustama linnavõimu tegevust, vahendama otsepilti linnatänavailt, tähtsamatelt väljakutelt ja ristmikelt, pakkuma teenuseid turistidele. Tallinna TV abil saab kasutada linna poolt pakutavaid e-teenuseid ja infosüsteeme. Linnakodaniku TV tegemisel võivad kaasa lüüa kodanikuühendused. Kavandatav avalik-õiguslik programm peaks kajastama pealinna elu mitmekülgselt ja loovalt, pakkuma nii tasakaalustatud informatsiooni kui ka meelelahutust. Linnatelevisiooni töötajad peavad oma töös lähtuma Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. ”Eesti rahvusringhääling võiks siit oma programmi kokkupanekul eeskuju võtta, sest TeleTallinnast ei tule propagandakanalit,” sõnas linnavolikogu esimees. Vitsut viitas asjaolule, et kanalit ei ole kavas käivitada eeloleval valimisaastal, vaid aastal 2011, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn. ”Siis väärivad vähemasti siinsed elanikud, aga miks mitte ka laiem avalikkus kultuuripealinnas toimuvast teada saamist,” leidis Vitsut. Kontseptsioon võtab arvesse Euroopa teiste linnatelevisioonide kogemusi, samuti on kavas taotleda Tallinna TV vastuvõtmist Euroopa Linnatelevisioonide Assotsiatsiooni liikmeks. Kanali käivitamiseks on kavas asutada Tallinna linna sihtasutus, mis saab tegevuseks vajalikud linnaeelarvest, reklaami müügist, nii omamaistest kui rahvusvahelistest koostööprojektidest ja TV-teenuste müügist.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna volikogu soovib, et Riigikohus tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks Raamatupidamise Toimkonna juhendi, mis on vastuolus omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste ja õigusselguse põhimõttega. Linnavolikogu hinnangul on toimkonna juhend “Teenuste kontsessioonikokkulepped” vastuolus nii kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste kui ka õigusselguse põhimõttega. Lisaks taotleb linnavolikogu Riigikohtult raamatupidamise seaduse § 32 lõike 1 ja rahandusministri 11. detsembri 2003 määruse „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” § 11 lõike 5 kehtetuks tunnistamist. Volikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul piirab raamatupidamistoimkonna juhend kohaliku omavalitsuse õigusi, ahendades näiteks märkimisväärselt nende võimalust osaleda erapartnerlus- ehk PPP- (Public Private Partnership) projektides, mille kaudu on Tallinnas renoveeritud ja kavas edaspidigi kaasajastada koolimaju. „Kui on piiratud linna või valla õigus valida sobivaim ja tõhusaim viis oma ülesannete täitmiseks ning arengukavade elluviimiseks, siis on tegu omavalitsusliku autonoomia kitsendamisega,” hindas Vitsut. Ta lisas, et juhendit kohandatakse tagasiulatuvalt juba kehtivatele lepingutele, mistõttu need satuvad vastuollu valla- ja linnaeelarve seadusega. Ühtlasi võib siin Vitsuti hinnangul näha seadusandliku võimu teostamist täitevvõimu poolt: „Niisuguste juhiste andmise kaudu seadust täpsustades võidakse anda seadusele hoopis uus sisu, mis on aga vastuolus põhiseadusega.” Linnavolikogu andis Toomas Vitsutile volituse pöörduda taotlusega õiguse jaluleseadmiseks Riigikohtusse.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna raekojas toimus pidulik vastuvõtt neile Tallinna koolide õpilastele, kes osalesid 2007./2008. õppeaastal Eesti koondiste liikmetena rahvusvahelistel olümpiaadidel. Vastuvõtule olid kutsutud ka nende õpilaste vanemad, juhendajad ja koolide direktorid. Nimelised medalid “Tallinn tänab” koos tänukirja ja kingitusega andsid õpilastele üle Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, linnapea Edgar Savisaar, abilinnapea Kaia Jäppinen ja Haridusameti juhataja Andres Pajula. „Üleriigilistel olümpiaadidel osalenutest ligi viiendik olid Tallinna koolide õpilased, rahvusvahelistel aineolümpiaadidel Eestile võidetud medalitest toodi pealinna ligi pooled,” ütles Vitsut. “Tallinna linnarahva esindajana on mul hea meel, et tänavuste noorte mõistuse-olümpiavõitjate hulgas on nii palju meie kaaslinlasi. Nii on suure rahvusvahelise tunnustuse võitnud ka Tallinna linn. Iga oma kodulinna armastava tallinlase süda täitub uhkusega, kui ta võib nentida: “See tubli noor õpib Tallinna koolis!” Tallinn tänab teid.” Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul on olümpiaadide tippvõistlustel, rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemisel lisaks andekusele vaja ka tahtejõudu, töökust, järjekindlust, aga ka oskust taluda ebaõnnestumisi. „Tähtis on, et kool märkaks andekat õpilast, suunaks teda vajalikul määral ning looks piisavalt võimalusi tema arenguks. Õpetaja ja juhendaja roll õpilase ettevalmistamisel on väga olulised, sama tähtis on ka kodupoolne vanemate toetus,“ sõnas Jäppinen. Vastuvõtule oli palutud 24 õpilast kümnest Tallinna koolist, neist 14 Tallinna Reaalkoolist. 2007./2008. õppeaastal osales 12 erineval rahvusvahelisel olümpiaadil 59 Eesti õpilast, neist 28 oli Tallinnast. Kolm Tallinna õpilast osales sealjuures mitmel rahvusvahelisel olümpiaadil. Eestisse toodi 34 medalit, neist 15 pälvisid Tallinna õpilased - 3 kuld-, 4 hõbe- ja 8 pronksmedalit. Osalevate riikide arv nendel võistlustel oli näiteks matemaatikas 95 (võistlejaid 520), füüsikas 82 (võistlejaid 376) ja keemias 68 riiki (võistlejaid 265). Rahvusvahelistel olümpiaadidel 2007./2008. õppeaastal edukalt Eestit esindanud Tallinna koolide õpilased: Markus Erik Horma Tallinna Reaalkool, 9. kl RV astronoomia 29.09. - 7.10.2007 Ukraina - pronksmedal Erik Tamre Tallinna Reaalkool, 8. kl RV astronoomia 29.09.- 7.10.2007 Ukraina - pronksmedal Mart Luide Tallinna Reaalkool, 9. kl RV loodusteaduste 2. - 11.12.2007 Taiwan - pronksmedal Kadi Liis Saar Tallinna Inglise Kolledž, 9. kl RV loodusteaduste 2. - 11.12.2007 Taiwan - pronksmedal Taavi Pungas Tallinna Reaalkool, 11. kl EL loodusteaduste 11. - 17.05.2008 Küpros - kuldmedal RV keemia 12. - 21.07.2008 Ungari - hõbemedal Jörgen Metsik Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 12. kl RV keemia 12. - 21.07.2008 Ungari - pronksmedal Andres Laan Tallinna Reaalkool, 12. kl RV keemia 12. - 21.07.2008 Ungari - hõbemedal RV füüsika 20. - 29.07.2008 Vietnam - hõbemedal Fjodor Gainullin Tallinna Tõnismäe Reaalkool, 12. kl RV matemaatika 10. - 22.07.2008 Hispaania - pronksmedal Marit Puusepp Tallinna Reaalkool, 12. kl RV bioloogia 13. - 20 07.2008 India - pronksmedal Karl Samoson Tallinna Reaalkool, 12. kl RV geograafia 7. - 12.08.2008 Tuneesia - hõbemedal Artur Staškevitš Tallinna Prantsuse Lütseum, 12. kl RV geograafia 7. - 12.08.2008 Tuneesia - pronksmedal Ave Lauren Tallinna Reaalkool, 12. kl RV geograafia 7. - 12.08.2008 Tuneesia - kuldmedal Kristo Siig Tallinna Prantsuse Lütseum, 12. kl RV geograafia 7. - 12.08.2008 Tuneesia - kuldmedal
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tänane linnavolikogu erakorraline pidulik istung märkis 15 aasta möödumist praeguste linnaosade moodustamisest Tallinnas. Tallinna linnaosad hakkasid nüüdiskujul toimima 1. septembrist 1993. „Möödunud 15 aastat on andnud hulgaliselt kogemusi tänase haldussüsteemi tõhususe, selle tugevate ja nõrkade külgede kohta,” leidis erakorralise istungi kokku kutsunud linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. „Kasulik on teha kokkuvõte linnaosade toimimisest ja arutleda edasiste arenguvõimaluste üle.” Istungil tegi tagasivaate linnaosade kujunemisele ja nende toimimisele TTÜ haldusprofessor ja linnavolikogu endine esimees Sulev Mäeltsemees, kes leidis: „Nõukogudeaegsete linnarajoonide piirid olid kunstlikud, ei järgitud piirkondade ajaloolise tausta, linnaehituse, elulaadi jm tegurite suuri erinevusi. 1980. aastate lõpul alanud ühiskonna demokratiseerimise protsessis sai Tallinnas oluliseks eesmärgiks otstarbekate linnaosade moodustamine, eriti pärast 10. detsembril 1989 toimunud linnavolikogu valimisi. Oli ettepanekuid, et Tallinna peaks jagama mitmekümneks linnaosaks.” Linnaosade moodustamine oli pöördeline otsus, väitis haldusekspert, sest neile antud kohaliku elu korraldamise õiguse ja vastutusega jõudis omavalitsemine linnaelanikele lähemale. „Sellist demokratiseerimise protsessi toetasid siis üksmeelselt linnavolikogu liikmed ja mitmes asumis aktiivselt tegutsenud kodanikuühendused,” tõdes Mäeltsemees. Samas on volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni hinnangul linnaosapõhine omavalitsusmudel jätkusuutlik vaid juhul, kui suurendatakse linnaosade halduskogude õigusi ja vastutust. IRL-i fraktsiooni esimees ja Mustamäe halduskogu liige Matti Tarum peab vajalikuks anda halduskogule vetoõigus, mis lubaks mõjutada protsesse piirkonnas. Reformierakonna fraktsiooni esimehe Remo Holsmeri meelest on tegelik ja juriidiline Tallinn täiesti erinevad ning viimane aeg oleks see erisus kaotada – moodustada Suur-Tallinn oma reaalselt toimivates piirides. Ka sotsiaaldemokraatide arvates tuleks linna- ja linnaosade piire korrigeerida, et halduskulusid piirata. SDE on teinud ettepaneku suurendada linnaosade seas Kesklinna osatähtsust, liites sellega kogu Kristiine linnaosa ning Põhja-Tallinnast Kalamaja, Pelgulinna ja Kelmiküla asumi. Samuti soovitab SDE muuta Tallinn üheks valimisringkonnaks. Keskfraktsiooni esimehena sõna võtnud Toomas Vitsut hindas linnaosade tähtsust demokraatliku elukorralduse alusena. „Linnavõimu tsentraliseeritus oleks tänasel päeval kaasa toonud veelgi sügavamad probleemid rahva võõrandumisega võimust ning vähendanud võimalusi oma elu korraldamisel Eesti riigis kaasa rääkida,” ütles ta. Linnavolikogu istungist võtsid osa ka linnaosade halduskogude liikmed ja linnaosavanemad, kelle nimel kõnelnud Lasnamäe vanem Kalle Klandorf pälvis tugeva aplausi.väitega, et probleeme tuleks lahendada seal, kus need tekivad. „Kui kaotame linnaosad, siis kaotame informatsiooni kohtadelt,” sõnas Klandorf.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna linnavolikogu ja Keskerakonna fraktsiooni esimees Toomas Vitsut tähtsustab linnaosasid demokraatliku elukorralduse alusena. Kõneldes täna Tallinna linnaosade moodustamise 15. aastapäevale pühendatud linnavolikogu erakorralisel istungil, rõhutas Vitsut osalusdemokraatia arendamise tähtsust. Ta polemiseeris nendega, kes peavad vajalikuks erinevate esinduskogude rolli suurendamist. Hoopis rohkem tuleks ta sõnul hoolida Eesti elanike üha tugevnevast soovist ise oma elu kujundada. „Linnavõimu tsentraliseeritus oleks tänasel päeval kaasa toonud veelgi sügavamad probleemid rahva võõrandumisega võimust ning vähendanud võimalusi oma elu korraldamisel Eesti riigis kaasa rääkida,” ütles Vitsut. Rääkides haldusmuudatuste majanduslikust efektist, tõi volikogu esimees võrdlusandmeid valitsemiskulude kohta Tallinnas ja teistes omavalitsustes: „Tallinn on küll Eesti suurim omavalitsus, aga üldvalitsemiskulude poolest oleme keskmisel tasemel: Tallinnal osakaal kuludest 12,7%, Eestis keskmiselt 13,1%, kusjuures suuremad üldvalitsemiskulud on ligi sajakonnas omavalitsuses, sh näiteks Kuressaares ja Viimsis.” Ühtlasi märkis Vitsut, et alates aastatest 1996/97 on linnaosavalitsuste koosseisu kärpimine poole võrra vähendanud ka valitsemiskulu. Samas ei saa tema hinnangul seostada omavalitsuse toimimise edukust inimeste arvel kokkuhoidmise ja rahanumbritega, sest tegu pole äriühinguga. „Tulude ja kulude tasakaal ning jätkusuutlik arenguperspektiiv on piisav omavalitsuse majandusliku arengu positiivseks hindamisel,” sõnas Vitsut. „Teine oluline kriteerium on sotsiaalne areng ja suutlikkus vajalikke teenuseid osutada. Seda on aga hoopis keerulisem hinnata ning ilmselt on siin ainuke kriteerium omavalitsuse territooriumil elavate inimeste rahulolu.” Vitsut puudutas ka volikogu saalis ja meedias kõlanud halvustavaid märkusi mõne linnaosa ja selle elanike aadressil. „Mille poolest on näiteks Lasnamäel elavad valijad halvemad kui Nõmme valijad?” küsis ta. „Ma saan aru, et põhjuseks on suhtumine Keskerakonna edusse Tallinnas, aga see ei õigusta inimeste ja nende valikute halvustamist kuni kohatise rassistliku suhtumiseni välja. Suhtun lugupidavalt kõikidesse tallinlastesse, sõltumata sellest, kas nad andsid hääle mulle või valisid IRLi. Samasugust suhtumist ootaks ka teistelt rahvaesindajatelt.” Vitsut kummutas müüdi, nagu oleks tema kodupartei valimistel edukas ainult paaris linnaosas, sest tema sõnul saatis Keskerakonda valimisedu kogu Tallinnas ja teistest erakondadest enam mandaate võeti kuues linnaosas. Kokkuvõttes leidis linnavolikogu esimees, et Eesti areng on jõudnud pöördepunkti, kus tuleb teha põhimõttelisi otsuseid. „Kas anda inimestele suuremad võimalused otsuste tegemisel osaleda ning kas jätkata rahvuspopulistliku pealiiniga või märgata ka Eestis elavaid teistest rahvustest inimesi?” nimetas Vitsut peamisi vastust ootavaid küsimusi.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna linnavolikogu pöördus omavalitsusliitude poole üleskutsega kujundada ühine seisukoht maamaksu osas. Linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti ettepanekul täiendati kodualuse elamumaa maamaksust vabastamise taotlust, mille oli esitanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Selle eelnõu kohaselt oleks Riigikogu rahanduskomisjonile tehtud ettepanek kaaluda maamaksuseaduse muutmist elamumaa maamaksust vabastamiseks. Vitsut soovitas aga astuda sammu kaugemale ja korvata see maksuosa üksikisiku tulumaksu arvel. „Teha Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule ettepanek pöörduda Riigikogu rahanduskomisjoni poole ettepanekuga arutada kodu-aluse elamumaa maamaksust vabastamise võimalusi tingimusel, et alates 1. jaanuarist 2009 suurendatakse kohaliku omavalitsuse eelarvesse üksikisiku tulumaksust laekuvat summat vähemalt 12,25%-ni ning vajadusel algatada sellekohane maamaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja vajadusel muude seaduste muutmise seaduse eelnõu,” seisis keskfraktsiooni esimehe tehtud muudatusettepanekus. Põhjenduseks ütles Vitsut, et küsimus ei puuduta üksnes Tallinna, vaid kõiki kohalikke omavalitsusi, mistõttu tulekski seda esmalt arutada nii Linnade Liidus kui ka Maaomavalitsuste Liidus.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Tallinna linnavolikogu esitas Vabariigi Valitusele taotluse jätta avalikku kasutusse Niguliste kirik ning Neitsitorn ja sellega seotud muinsusväärtusega rajatised. Linnavolikogu otsusega tehakse valitsusele ettepanek jätta tagastamata Niguliste muuseum-kontserdisaal, Neitsitorn, Tallitorn ning Lühikese Jala väravatorn ja hoone. Samasuguse seisukoha on kõigi nende objektide suhtes võtnud ka kultuuriministeerium juba 2001. aastal, kuid vabariigi valitsus ei ole vastavat otsust veel teinud, meenutas abilinnapea Kaia Jäppinen. “Niguliste muuseum-kontserdisaal on Eesti Vabariigile ja Tallinna linnale oluline kultuuriobjekt ning omandireformi aluste seaduse sätetele vastavalt on võimalik see vara seetõttu tagastamata jätta,” põhjendas Jäppinen. Samasugust seisukohta on ta sõnul väljendanud nüüdne kultuuriminister. Samuti ei peeta põhjendatuks eelnimetatud linnamüüri tornide ja nendevahelise müürilõigu tagastamist, sest tegemist on ajalooliselt ja visuaalselt huvitava piirkonnaga. Kunagi oli kogu Tallinna keskaegne linnakindlustusvöönd unikaalse ehitusmälestisena riikliku kaitse alla ning 1953. aastal alustati seal esimesi sõjajärgseid korrastustöid, millega Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa taastati 14. sajandi eeskujul. Neitsitornis asusid 19. sajandi lõpust 1960. aastateni kunstnike ateljeed, kus teiste seas on töötanud Kristjan ja Paul Raud. Ka linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul on linnavõim huvitatud sellest, et nii Niguliste kui ka kogu Taani kuninga aiana tuntud endine kinnistu jääks avalikku kasutusse. ”Eraisikule tagastamine piiraks kindlasti meie linna elanike ja külaliste võimalust neid arhitektuuri- ja ajalooväärtusi nautida,” on Vitsut kindel. ”Seetõttu tegi volikogu õige sammu, kui otsustas taotleda valitsuselt kõnealuse vara tagastamata jätmist.” Volikogu langetas otsuse suure häälteenamusega.
|
|
|
|
|
|
