Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut kutsus volikogu liikmeid ühinema Keskfraktsiooni otsusega annetada saadav palgalisa Tallinna Naiste Kriisikodule. Tulenevalt eelmise aasta nelja kvartali keskmisest palgast Eestis suureneb volikogu liikme tasu seniselt 5630 kroonilt 6409 kroonini. Seega hakkab pärast maksude mahaarvamist lisanduma linnavoliniku pangakontole 615 krooni kuus. Selle summa kutsub volikogu esimees annetama edaspidi abivajajatele. „Volikogu menetluses on eelnõu külmutada selleks aastaks linnavolinike igakuine tasu, mis on ilmselgelt ajendatud riigikogu otsusest suurendada linnavolikogu koosseis vähemalt 79 liikmeni. Oleme selle seadusemuudatuse kohtus vaidlustanud ning ei toeta samadel põhjustel ka kõnealust eelnõu,” ütles Vitsut. Samas tõdes ta, et olukord riigis on kriitiline ja paljud inimesed sattunud valitsuse passiivsuse või otseste vigade tõttu abivajajate hulka. „Selline olukord nõuab ühiskonnalt suuremat solidaarsust ja panustamist abivajajate toetamisse,” sõnas volikogu esimees. „Keskfraktsiooni liikmete hinnangul annab parima võimaluse kogu ühiskonna solidaarsuseks astmeline tulumaks, mille kehtestamine on aga juba aastaid takerdunud poliitilistesse vaidlustesse ega ole loota muudatust paremuse poole ka lähiajal.” Seetõttu kutsus Vitsut volikogu liikmeid järgima Keskfraktsiooni eeskuju ja annetada voliniku netotasu tõus 615 krooni aprillis MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu. Edaspidi soovitas ta otsustada samasuguse sihtannetuse saaja igakuiselt. Ühtlasi teatas ta, et loobub abivajajate kasuks ka enda tänavusest palgatõusust summas 1858 krooni ning tema algatusega on lubanud ühineda Tallinna linnavalitsuse liikmed ja linnaosavanemad. „Meil on võimalus näidata oma solidaarsust abi vajavate nõrgemate ühiskonnaliikmete ja kodanikuühendustega ning ühtlasi toetada oma tasult arvestatavate maksudega Eesti riiki,” märkis Vitsut.

Tallinna volikogu soovitab alandada Eestis soojusenergia ja küttematerjalide käibemaksu viiele protsendile. Eelnõu algatanud linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles põhjenduseks, et soojakulu moodustab perede kogukuludest olulise osa ja käibemaksu suurus mõjutab väga otseselt inimeste toimetulekut. Ta esitas volikogule võrdlusandmed, mille kohaselt moodustab käibemaks kõrgema elatustasemega arenenud Euroopa Liidu riikides 15-18% elanikelt kogutud maksudest. Eesti asetseb lähestikku Bulgaariaga, kus käibemaksu osakaal riigis kogutud maksudest on ligikaudu kolmandik. 30. juunini 2007 kehtis Eestis soojusenergiale ja küttematerjalidele käibemaksumäär 5%. Alates 1. juulist 2007, kui lõppes Eestile liitumislepingus Euroopa Liiduga sätestatud üleminekuperiood, hakkas kehtima 18-protsendine käibemaksumäär. Vitsuti sõnul on EL-is tehtud ja tehakse kindlasti ka edaspidi riikidele sõltuvalt vajadusest erisusi ning Eestil on lootust saavutada niisugune eritingimus ka endale. „See on inimestele praeguses olukorras väga vajalik ja leevendaks oluliselt niigi pingelisi pere-eelarveid,” põhjendas Vitsut. „Kahe aasta tagune käibemaksu tõus 13 protsendipunkti võrra oli liiga järsk.” Linnavolikogu teeb vabariigi valitsusele ettepaneku muuta alates tuleva aasta algusest käibemaksuseaduse § 15 lõiget 7 nii, et soojusenergia ja küttematerjali (kütteturba, briketi, kivisöe ja küttepuidu) käibemaksumäär väheneks kehtivalt 18 protsendilt 5 protsendile.

Linnavolikogu kinnitas abipaketi Tallinna elanike ja ettevõtjate toetamiseks majanduskriisi ajal. Paketis on kokku 41 toetusmeedet, mis peamisena keskenduvad tööpuuduse leevendamisele pealinnas. „On väga oluline, et linn püüab kriisi ületamiseks teha mitmesuguseid soodustusi ettevõtlusele ja uute töökohtade loomisele, kaasaarvatud toetus sotsiaalsete töökohtade tekitamisele nii linnale kuuluvates kui eraettevõtetes,” hindas linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Kahe aastaga on kavas luua Tallinnasse 5500 uut töökohta, millest 3000 oleksid sotsiaalsed töökohad. Töötuks jäänud tallinlastele luuakse ligi tuhat sotsiaalset töökohta linnale kuuluvates ettevõtetes, alustades Tallinna Autobussikoondisest ning Trammi- ja Trollibussikoondisest. Seal on võimalik inimesi rakendada ühissõidukite ja trammiteede puhastamisel, aga ka piletimüüjate ja -kontrollijatena. Samuti toetab linn sotsiaalsete töökohtade loomist eraettevõtetes. Ettevõtjad, kes loovad vähemalt kolm uut töökohta, saavad linnalt üürida mitteeluruumi ja taotleda kaheks aastaks üürihinna alandamist kuni 20%. Need ettevõtted aga, kelle kasuks on linn maale seatud hoonestusõigus ning kes loovad vähemalt viis uut töökohta, saavad taotleda kaheks aastaks hoonestusõiguse tasu vähendamist kuni 20%. Ühtlasi jätkab linn uute töökohtade loomise rahalist toetamist ning ka teiste rahaliste toetusmeetmetega: stardiabi, koolitustoetus, stipendium välisriigis koolitamiseks, messi- ja praktikajuhendaja toetus, patendi- ja ettevõtlusklastrite toetus. Töötutele pakutakse senisest enam ajutist rakendust heakorra- ja hädaabitöödel, mis annab võimaluse kasvõi ajutiselt tööd saada ja teenida 27–35 krooni tunnis. Lisaks Põhja-Tallinnas Alasi tänaval asuvatele tööharjutuskeskustele, kus koolitatakse ja nõustatakse pikaajalisi töötuid, kavandatakse uut tööharjutuskeskust Lasnamäele, Punane tänav 68. Lisaks tööpuudust leevendavatele meetmetele pakub abipakett raskustesse sattunud linlastele ja ettevõtjatele toetust veel viies valdkonnas: sotsiaalabi, nõustamise, energiakulude vähendamise, tarbijakaitse ja ettevõtluse toetamise vallas. Sotsiaalabi ja -toetuste maht peaks Tallinnas sel aastal kasvama 30 miljoni krooni võrra. Et majanduskriisist võimalikult kiiresti ja valutult väljuda, näeb abipakett muuhulgas ette Tallinna Energiaagentuuri loomise. Selle ülesandeks on koguda ja süstematiseerida energiaalast teavet, koostada arengukavasid, viia läbi energiaauditeid; teadvustada energiasäästu ja taastuvenergia kasutamise vajalikkust, energeetikaküsimustele optimaalsete lahenduste leidmine. Vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda alates sügisesest kütteperioodist soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist, kui perekonnaliikme keskmine netosissetulek kuus jääb alla kehtestatud kuupalga alammäära. Kokku näeb linn selleks 2010. aasta eelarves ette 10 miljonit krooni. Tallinna pensionäridele makstakse hinnatõusu kompenseerimiseks jätkuvalt toetust, mille summa tõuseb tulevast aastast 1200 kroonile. Raskustesse sattunud inimestele pakutakse erinevat nõustamis- ja kriisiabi. Kavas on laiendada võlanõustamisteenust, perede psühholoogilist nõustamist, tööõigusalast nõustamist jms. Samuti avatakse tänavu kaks sotsiaalmajutusüksust, mis on mõeldud hätta jäänud inimeste majutamiseks. Toetuste ja sotsiaalabi vallas teeb Tallinna linnavõim ettepaneku Vabariigi Valitsusele tõsta riiklik toimetuleku piirmäär 1000 kroonilt 1200 kroonile ja alandada elanikele müüdava soojusenergia käibemaksu 18 protsendilt 5-le. Abipaketi meetmete rakendamiseks planeerib linn sel aastal kasutada üle 136 miljoni krooni ning tuleval aastal ligi 175 miljonit krooni. Täiendav raha eraldatakse tänavuse lisaeelarve ja 2010. aasta eelarvega. Majanduse olukorrast lähtuvalt otsustatakse järgmisel aastal, milliste abimeetmete järele on vajadus ka pärast 2010. aastat. Linnapea Edgar Savisaar ütles abimeetmeid tutvustades, et need on raskustesse sattunute toetamise kõrval suunatud ka heaolu suurendamisele tulevastel aastatel ning niisuguse abipaketi rakendamine on nii linna missioon kui ka eeskuju riigile.

Linnavolikogu otsustas anda esimees Toomas Vitsutile volituse pöörduda Tallinna linna nimel riigikohtusse, et vaidlustada seal riigi tänavuse esimese lisaeelarve sätted. Volikogu hinnangul kahjustavad lisaeelarvega tehtud muudatused Tallinna ja teiste kohalike omavalitsuste huve. Eelarvekärbete tõttu ei ole riigieelarvest kaetud kohalikule omavalitsusele pandud kohustused, nagu põhiseadus kohustab. Omavalitsustele laekuva füüsilise isiku tulumaksu osa vähendamine 11,93 protsendilt 11,4-le rikub linnapea Edgar Savisaare sõnul ühepoolselt riigi ja omavalitsuste kokkulepet ning kohustust tagada kohalikule omavalitsusele rahalised vahendid. „Omavalitsuste tulubaasi vähendamine on sõnamurdlik ja vastuolus õiguskindluse ning kohalike omavalitsuste stabiilse finantseerimise tagamise põhimõtetega,” põhjendas Savisaar riigikohtusse pöördumise vajadust. Ta meenutas, et riigieelarve muudatuste tõttu laekub Tallinna linna eelarvesse 2009. aastal ligikaudu 126 miljonit krooni vähem maksutulu. Volikogu esimees Toomas Vitsut osutas, et arenenud riikide keskvalitsused suunavad kriisiajal rohkem raha piirkondade elu ja majanduse elavdamisse. „Nii näiteks sisaldas president Obama esitatud majanduse abipakett miljardeid dollareid inimestele töö andmiseks kõigis USA osariikides. Seal sai kohalik võim raha juurde koolide remontimiseks, teedeehituseks ja muu infrastruktuuri arendamiseks. Nii käitub valitsus, kes saab aru, et töö andmine ja töökohtade loomine tähendab sotsiaalsete probleemide ennetamist, aga ka maksude laekumist riigikassasse. Eestis mindi aga hoopis teist teed – riigieelarve tulusid suurendati omavalitsuste arvel,” sõnas Vitsut. Savisaare sõnul on omavalitsuste eelarved langenud topeltlöögi alla: lisaks eelarvekärpele väheneb majanduslanguse tõttu füüsiliste isikute makstav tulumaks ja seega ka sellest omavalitsuste eelarvesse laekuv osa. Samuti ei ole riik ta sõnul järginud põhimõtet, et tulubaasi vähendamisel tuleb vähendada ka seadusega pandud kohustusi: kui vähendati teehoiuks ettenähtud vahendeid, siis tulnuks muuta ka teehoiunõudeid. Linn peab seetõttu suutma oluliselt väiksemate vahendite kiuste senise teehoiutaseme säilitada. Samuti ajendas Tallinna pöörduma kohtusse võlakohustuste võtmise piiramine, mis pärsib kohaliku elu küsimuste iseseisvat lahendamist.