Pressiteated
Tõnismäel paikneva monumendi saatusega tegelev ümarlaud tegi täna kokkuvõtte arvamusküsitlusest ja ettepaneku paluda Vabariigi Presidendil aidata leida ühiskonnas laiapõhjalist kokkulepet. Ümarlaua initsiaator, Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut tutvustas kohalolijaile ümarlaua liikmesorganisatsioonide äsjase küsitluse tulemusi, mis annavad ta sõnul väärtuslikku teavet edasiseks tegutsemiseks. Kõik küsimustikule vastanud leidsid, et langenuid peab saama mälestada. Kaaluka enamuse arvates tuleb aga mälestusmärkide juures kehtestada kord, mis välistaks kultuuriliselt ebasobiva tegevuse. Ümarlaua enda püüd pingeid ühiskonnas leevendada ning võimalikult laiapõhjalist kokkulepet otsida pälvis samuti ülekaaluka toetuse. Kahe kolmandiku vastajate arvates mõjutaks mälestusmärgi teisaldamine riigi mainet avalikkuse silmis. Ligi kolmveerand vastanutest pidas vajalikuks ühisarutelu Riigikogu esindajatega. Sellekohase ettepaneku tegi Toomas Vitsut novembris parlamendikomisjonidele, kelle juhtimisel menetleb Riigikogu seaduseelnõusid 1000 ja 1001 (keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse ja sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu). Nii põhiseaduskomisjon kui õiguskomisjon ei aktsepteerinud ettepanekut. Olulise järeldusena küsitlusest selgus vajadus kaaluda Tõnismäe monumendi tähenduse laiendamist. Nimelt leiab enamus ümarlaua liikmetest, et monument peaks andma võimaluse mälestada kõiki sõjas langenuid. Ettepanek „avardada pronksmehe tähendust” pärineb Rein Taageperalt, samalaadse ettepanekuga esines eile avalikult osa ümarlaua liikmeid. Hiljutine Tallinna elanike arvamuse uuring näitas, et monumenti selle praegusel kohal, ka selle tähendust muutes, pooldab ligi pool vastanutest. „Nii küsitlused kui mitmed avalikud arvamusavaldused näitavad, et selles punktis on vaja ja loodetavasti ka saab kokkulepet otsida,” ütles Toomas Vitsut. „Kui esialgu oli ümarlaud selgelt polariseerunud, siis nüüdseks on tugevnenud uute, laiemalt aktsepteeritavate lahendusteede otsijate hääl. Ühtlasi oleme saanud kinnitust, et ümarlaud soovib täita seatud eesmärki – otsida ühisosa ja püüda saavutada ühiskonda lõhestavas küsimuses kokkulepet. Aeg ongi asuda ühispositsioonide sõnastamisele.” Kokkuleppeni jõudmiseks esitati ümarlauas soovitus pöörduda Vabariigi Presidendi poole, kes on avaldanud tahet osaleda ühiskondlikus debatis ning kes oma autoriteediga võib suunata avalikku arutelu ka monumentide teemal. Toomas Vitsut lubas sellise ettepaneku presidendile esitada. |
|||
Toompeal paikneva monumendi saatusega tegelev ümarlaud tegi täna ettepaneku paluda presidendi abi laiapõhjalise kokkuleppe saavutamiseks.Ümarlaua initsiaator, Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut tutvustas ümarlaua liikmesorganisatsioonide äsjase küsitluse tulemusi. Kõik küsimustikule vastanud leidsid, et langenuid peab saama mälestada. Kaaluka enamuse arvates tuleb aga mälestusmärkide juures kehtestada kord, mis välistaks kultuuriliselt ebasobiva tegevuse. Ümarlaua enda püüd pingeid ühiskonnas leevendada ning võimalikult laiapõhjalist kokkulepet otsida pälvis samuti ülekaaluka toetuse. Kahe kolmandiku vastajate arvates mõjutaks mälestusmärgi teisaldamine riigi mainet avalikkuse silmis. Ligi kolmveerand vastanutest pidas vajalikuks ühisarutelu riigikogu esindajatega. Sellekohase ettepaneku tegi Toomas Vitsut novembris parlamendikomisjonidele, kuid põhiseadus– ja õiguskomisjon seda ei aktsepteerinud, teatas Tallinna volikogu pressiteenistus. Enamik ümarlaua liikmetest leiab, et monument peaks andma võimaluse mälestada kõiki sõjas langenuid. Ettepanek «avardada pronksmehe tähendust» pärineb Rein Taageperalt, samalaadse ettepanekuga esines eile avalikult osa ümarlaua liikmeid. Hiljutine Tallinna elanike arvamuse uuring näitas, et monumenti selle praegusel kohal, ka selle tähendust muutes, pooldab ligi pool vastanutest. Kokkuleppeni jõudmiseks esitati ümarlauas ettepanek pöörduda Vabariigi Presidendi poole, kes on avaldanud tahet osaleda ühiskondlikus debatis ning kes oma autoriteediga võib suunata avalikku arutelu ka monumentide teemal. Postimees (Aivar Õepa, PM online) |
|||
Täna Tallinna linnavolikogus esimese lugemise läbinud 2007. aasta eelarve prioriteediks on laste ja teiste linnaelanike heaolu. Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut peab eelarvekava juures oluliseks pikaajaliste eesmärkide järgimist ning nende seadmist rahastamisprioriteediks. Niisuguste eesmärkidena nimetas ta elukeskkonda ja linnaelanike, ennekõike laste heaolu, mida tuleva aasta eelarve tähtsustab. Rohkem kui kunagi varem soovib linnavõim eraldada raha lasteaedadele. Kui sinna on varasema viie aasta jooksul investeeritud Tallinnas kokku 190 miljonit krooni, siis ainuüksi tulevaks aastaks on kavandatud 150 mln krooni. Summa hõlmab kahe lasteaia ehitamist ning vähemalt 20 uue rühma avamist. Eelarve võimaldab suurendada ka lapsehoiutoetust. Tallinna koolidesse on järgmise aasta linnaeelarvest plaanis investeerida 89 miljonit krooni ja lisaks soetada sisustust 12 miljoni eest. Peale selle tehakse avaliku ja erasektori koostöös korda kümme kooli. Et tõsta õpetajate jt haridustöötajate palka 18% võrra, eraldatakse selleks eelarvega 68,2 mln krooni. Suureneb ka sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate, ühissõidukijuhtide jt palk. Ühistranspordi kulude katteks on kavandatud enam kui 550 miljonit krooni. Võrreldes tänavusega suureneb liiniveo rahastamine 72,5 miljoni krooni võrra, millest dotatsioon moodustab 65 mln ja piletitulu 7,5 mln krooni. Piletitulu osatähtsus ühistranspordi kulude kattes väheneb (tänavu 48,1% ja järgmisel aastal 43,4%). Plaanis on soetada 40 uut bussi ja seitse trolli, milleks nähakse ette suurendada nii TAK-i kui ka TTTK aktsiakapitali mõlema puhul üle 33 mln krooni võrra. Munitsipaalkorterite rajamiseks näeb eelarve eelnõu ette eraldada 54 miljonit krooni, mille eest valmib kaks munitsipaalmaja kokku 220 korteriga. Kavas on korrastada 14 parki, neist seitsmes ka korrastustööd lõpule viia. Teede ehituseks ja remondiks on järgmisel aastal planeeritud kokku 613 mln krooni, sh kapitaalremondiks 375,7 mln ja jalgrattateede rajamiseks 20 mln krooni. Täna linnavolikogus eelarvet tutvustanud linnapea Jüri Ratas märkis, et Tallinnal läheb majanduslikult hästi ja see annab võimaluse teha suuri asju. Võrreldes 2006. aasta esialgse linnaeelarvega on järgmiseks aastaks kavandatud eelarve ligi miljardi krooni võrra suurem – selle kogumaht ulatub 6,5 miljardi kroonini. Üksikisiku tulumaksust peaks linnakassasse laekuma 3,3 miljardit ning vara müügist 385 miljonit krooni. Investeeringuteks näeb eelnõu ette 1,4 miljardit krooni, millest 400 miljonit krooni kavandatakse katta laenu abil. |
|||
Elanikud on oodatud internetifoorumi vahendusel kaasa rääkima Tallinna arengu pikaajalises planeerimises. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut kutsus täna Tallinna visioonikonverentsist kokkuvõtet tehes kaaslinlasi ja teisi pealinna terviklikust arengust huvitatuid jätkama arutelu Tallinna veebilehel http://www.tallinn.ee/ avatud internetifoorumis. Samuti avaldas Vitsut lootust, et erinevate alualade esindajaid koondav visiooninõukoda annab soovitusi demokraatlike otsustusmehhanismide rakendamise ja linnastu tervikplaneerimise kohta. Tänase neljanda visioonikonverentsi teemaks oli “Sünergiline Tallinn”. Maailmalinnaks saamise võimalusi vaagisid Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudi direktor akadeemik Mart Saarma, Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe ja Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann. Muutuva ja jääva üle linnaruumis arutlesid linnapea Jüri Ratas, Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik ja kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa. |
|||
Täna toimub järjekordne Tallinna visioonikonverents, seekordseks teemaks on “Sünergiline Tallinn”. Kell 10 Eesti Draamateatris algava konverentsi esimene pool keskendub Tallinna kui maailmalinna võimalustele. Pärastlõunal arutletakse muutuva ja jääva linnaruumi üle. Konverentsil kõnelevad Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudi direktor akadeemik Mart Saarma, Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, linnapea Jüri Ratas jt. Kõik huvilised saavad konverentsi teemal kaasa rääkida Tallinna veebilehel www.tallinn.ee avatud internetifoorumis. Järjekorras neljanda visioonikonverentsi korraldajaks on Tallinna linnavolikogu. Volikogu esimees Toomas Vitsut avab konverentsi ning teeb päeva lõpul arutelust kokkuvõtte. |
|||
Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut saab tuleval aastal endale ametiketi, mille autori heraldik Priit Herodese sõnul sümboliseerivad ametirahal olevad Tallinna vapilõvid linnavolikogu liikmeid. Priit Herodese tehtud kavand kujutab volikogu esimehe ametiketti üpris sarnasena 1997. aastal tehtud linnapea ametirahaga, sest mõlema ametiketi peaelemendiks on Tallinna suur vapp. Erinevad on aga ümber kaela ulatuvad kandeketid – linnapea oma kaunistavad lihvitud paekivitükid ja Tallinna väikesed vapid, volikogu esimehe oma aga Tallinna vapilõvid ja väikesed linnavapid. «Linnajuhtide ametikettide elemendid peavadki tulenema linna üldsümbolitest,» selgitas ka linnapea ametiketi kujundanud Herodes. «On loogiline, et ketid oleksid kujunduslikult ühtsed, kuid samas ka hõlpsasti tajutava erisusega.» Lõvid on volinikud Linnapea ametiketil, mida esimesena kandis Ivi Eenmaa, sümboliseerivad lihvitud paekivi tükid Herodese sõnul Tallinna ajalugu ja paekivist müüre. Ta märkis, et paekivi on Eesti rahvuskivi, millest on ehitatud ajalooline Tallinn. «Paekivist tükid sümboliseerivad Tallinna hooneid, millega linnapea peab tegelema,» lausus Herodes. «Volikogu esimehel on ketis vastupidi esindatud elus pool – ketis olevaid lõvisid võib kujutleda linnavolikogu liikmetena.» Herodese hinnangul võib ametiketi maksumuseks olla umbes 50 000 krooni. Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles eile, et ei kavatse kiirustada ametiketi etalonkujutist ja selle ametlikku kirjeldamist puudutava eelnõu toomisega linnavolikogu ette ning ametiketi valmis tegemisega. Tänavu enam ei jõua «Kõigepealt tahaks kõikide fraktsioonide arvamuse ametiketist ära kuulata ja alles siis asjaga edasi minna, kiiret pole kuhugi,» lausus Vitsut. Fraktsioonidesse saadetud kirja kohaselt ootab volikogu esimees linnavolinike arvamusi 17. novembrini ja esitab seejärel linnavolikogu menetlusse ametiketti puudutava eelnõu. Vitsuti sõnul tänavu enam ametiketti valmis teha ei jõua ja see jääb tulevasse aastasse. Volikogu esimehele ametiketi mõtte kiitis linnavolikogu heaks tänavu maikuus, mil arutusel oli veel teisigi muudatusi linna põhimääruses. «Ametiketist on räägitud ammu ja mitmel korral juba eelnevate volikogu koosseisude ajal, ning kuna nüüd sai linna põhimäärust ümber tehtud, oli paras aeg see idee sinna sisse kirjutada,» lausus Vitsut. Vajadus volikogu esimehe ametiketi järele tuli sellest, et linnapeal on ametikett ja seetõttu võiks see ka linna kõige tähtsama organi ehk linnavolikogu juhil olemas olla. Volikogu esimehe ametikett Linnavolikogu esimehe ametiketi põhielemendiks on Tallinna täisvapp, s.o Tallinna suur vapp koos ehistega. Vapi külge kinnitub kandekett, mis koosneb kümnest Tallinna vapilõvist ja kaheksast Tallinna väikesest linnavapist. Ametikett valmistatakse tombakust (kollane metall), viimistletakse kulla, hõbeda ja kuumemailidega. Postimees (Urmas Seaver) |
|||
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut sõidab täna õhtul töövisiidile Brüsselisse, et osaleda homme Euroopa Liidu Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni koosolekul. Olulisemate teemadena tulevad seal arutamisele lõppeva aasta eelarve täitmine ja 2007. aasta eelarve menetlemine, samuti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee koostöölepingu uuendamine. Toomas Vitsut on valitud EL Regioonide Komitees ühe olulisema, rahandus- ja halduskomisjoni aseesimeheks. Tema sõidu- ja osalemiskulud katab Regioonide Komitee. |
|||
Tallinnas täna oma töökoosolekut pidanud Euroopa Liidu Regioonide Komitee Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) fraktsiooni liikmed imetlesid Tallinna kiiret arengut kommunikatsiooni ja infotehnoloogia vallas ning linna tuleviku kaugelevaatavat planeerimist.Külalisi tervitanud Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut tutvustas muuhulgas tulevikuvisiooni Helsingi ja Tallinna tihenevast koostööst, teatas Tallinna linnavolikogu. Idee Talsingist kui regionaalse koostöö tõhusast vormist köitis kuulajaid nii, et hiljem arutlesid nad elavalt kaht pealinna ühendava tunneli vajalikkuse ja võimalikkuse üle. Samuti avaldasid külalistele muljet siinsed saavutused IT vallas: elektrooniline dokumendihaldus, mobiiliparkimine, IT-pilet linnatranspordis. ALDE fraktsiooni esimene asepresident Flo Clucas nentis, et endise kooliõpetajana soovib ta siit oma kodumaale Briti saartele kaasa viia e-koolituse idee. Täna õhtupoolikul tutvusid külalised kontrastidega tänase ja nõukogudeaegse Tallinna planeerimises. Homme ennelõunal vaadatakse UNESCO kultuuripärandi nimistusse kuuluvat vanalinna. ALDE liikmeteks on Eestist nii Keskerakond kui Reformierakond. Eesti ja Tallinn valiti kohtumispaigaks seetõttu, et siin on võimul ALDE mõlemad liikmesorganisatsioonid Eestist. EL-i Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige on Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, kes on ühtlasi valitud aseesimeheks komitee ühes olulisemas komisjonis. Delegatsiooni suurus Regioonide Komitees sõltub riigi elanike arvust. Eesti delegatsiooni kuulub seitse liiget, kellele on valitud ka seitse asendusliiget. Delegatsiooni juhib Valga linnapea Margus Lepik, Toomas Vitsuti kõrval kuulub ALDE fraktsiooni liikmetest sinna ka Pärnu linnavolikogu liige Väino Hallikmägi. Postimees (Oliver Tiks) |
|||
Pronkssõduri küsimuses kokku kutsutud ümarlaua juhatajana hindan kõrgelt koosolekutel osalenud ja 22. septembri eel «rahumeele manifesti» alla kirjutanud organisatsioonide arukust ja kaugelenägelikkust. Ümarlaua 32 osalejast allkirjastas manifesti 19, ent ka mitteühinenud näitasid 22. septembril, et nad suhtuvad probleemi arukalt. Aga see tähendab, et ponkssõduri küsimuses konsensuse otsimisel on head väljavaated. Ümarlauakoosolekud jätkuvad. Pealinn |
|||
Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut esitas kõigile parteidele ja ühiskondlikele organisatsioonidele üleskutse arutada Tõnismäe pronkssõduri monumendi teemat ümarlaual, mille ta loodab kokku kutsuda augusti keskel. Eelmisel nädalal ütles peaminister Andrus Ansip, et hetkel on jõutud üksmeelele matta Tõnismäel pronkssõduri monumendi all olevad säilmed ümber Siselinna kalmistule. Ühtlasi pöördus Ansip ümbermatmise alaste seisukohtade saamiseks muinsuskaitseameti, muinsuskaitsenõukogu ja Tallinna linnapea Jüri Ratase poole. Ratas ütles, et küsimus on menetlemisel, sest alles hiljuti saadi monumendi ja ühishaua kohta koostatud ajalooline õiend. Eesti Päevaleht |
|||
