Kõne Tallinna Visioonikonverentsil 2007 Tallinna linnas on toimunud peale Eesti Taasiseseisvumist kiire areng. Siin pidevalt elanud inimene on muutustega kaasas käinud ja ei pruugi seda märgata, aga see, kes on mõnda aega võõrsil elanud, märkab seda kindlasti. Linn on valgunud välja pikka aega tavapäraseks olnud piiridest, linnalähedastele aladele. Sinna, kus veel üsna hiljuti kasvatati ainult kartuleid ja kaalikaid, on kerkinud uued elamurajoonid. Linnast Narva, Tartusse ja Pärnusse väljuvate suurte maanteede äärde on kolinud ettevõtlus, millest osa paiknes kesklinna lähistel. Samas on varem traditsioonilised tööstuspiirkonnad: Pärnu maantee äär, Rotermani kvartal, Vanasadama ümbrus, Paljassaare poolsaar jpt leidnud või leidmas endale uut funktsiooni. Kesklinn on sedavõrd hõrenenud ning tekkinud on piisavalt palju vaba ruumi, et võib kavandada uue linnasüdame väljaehitamist. Ma arvan, et see on küllaltki unikaalne võimalus. Enamuses Euroopa pealinnades võis selline võimalus olla vast pärast II Maailmasõda - kui kesklinna hõrendasid pommituslennukid. Linna süda vajab väljaehitamist ja ma julgen teile kinnitada, et see ka välja ehitatakse. Kõik plaanid kesklinna arendamiseks on endaga kaasa toonud palju konflikte ja vaidlusi, mille käigus osa plaanidest on teostunud, osa on plaanideks jäänudki. Inimesed teavad oma õigusi ja võimalusi ning igal plaanil kesklinnas on nii tuliseid vastaseid kui ka pooldajaid. Erinevalt väljakujunenud arvamusest, teavad inimesed oma õigusi ja on aktiivsed erinevates linnaarengu küsimustes kaasa rääkima. Nii on linna jäänud kerkimata „Viru Poeg” aga kerkinud Ühispanga ja Radissoni hotelli hooned Tornimäele, jäänud kerkimata elamud Skoone Bastioni vastas linnamüüri äärde, aga korrastatud haljasalaks Harju tänava varemed jpm. Kindlasti on hea, kui kõik läbi arutada, mis Tallinnasse kerkima peaks, kuid samas tuleb ka mõista, et linnas, eriti kesklinnas ei saa aknast välja vaadates paista idülliline pildike (kus varsake kepsutab aasal ja rohtu sööb). Enamasti paistab kesklinnas aknast ikkagi ainult betoon, klaas ja asfalt. Inimene, kes on endale valinud elupaigaks linna keskkonna, Eesti mõistes - suurlinna, peab selle reaalsusega arvestama. Korralikult väljaarendatud linnakeskkonnas on oma kvaliteet. Urbanistlik keskkond peab olema tihe, seega kesklinnas ka kõrge, aga seejuures nii funktsionaalne kui ka arhitektuurse keskkonnana kõrgekvaliteediline. Ka selline keskkond on elanikusõbralik, aga see on rajatud tallinlasele, kes eelistabki elamiseks linnamiljööd. Urbanistliku keskkonna loomine ei tähenda vanalinna ja nn Pätsuaegse linna ohverdamist, küll aga täiendamist, sest peamine eesmärk linna arendamisel saab ikkagi olla elukvaliteedi tõstmine. Vanalinn on Tallinna külalistele üks olulisemaid kaubamärke, kuid keskmine tallinlane külastab seda liiga harva. Vanalinnas on tallinlase jaoks liiga vähe ajaviitmis- ja tarbimisruumi, selliseid kohti nagu Harju tänavale rajatud haljasala, ja kohti, kuhu igapäevaselt oleks asja. Kui all-linnas siiski leidub üht-teist ka tallinnlase jaoks, siis Toompeal domineerivad valitsusasutused ja turiste teenindavad pudupoed muudavad pildi ühepalgeliseks. Üliliberaalne lähenemine kõikidele küsimustele on mõjutanud ka linnapildi kujunemist. Otsustamisel on prevaleerinud reegel, et kes rohkem maksab, see tellib ka muusika. Tulemus võib rahuldada küll vanalinnas merevaiku otsivat turisti, aga ei tekita juurde tallinlase jaoks vajalikke avalikke funktsioone, ja tallinlase jaoks läheb vanalinn kaotsi. Üha enam hakkab vanalinnas linna vara rendile andmise otsustamisel määravaks saama rendipinnale antav funktsioon, mitte rahanumber. Kui on valida näiteks alkoholipoe ja raamatukaupluse vahel, langeb kindlasti valik raamatukauplusele, vaatamata väiksemale renditulule. Tallinnal on rahvusvahelises koostöös oma koht, mille kättevõitlemiseks peab arvestama linna arendamisel mitmete oluliste tingimustega. Linn peab välja nägema nagu linn, parem veel kui suurlinn, mitte nagu suur küla ning Eestis saab selleks oma kapatsiteedi poolest olla ainult pealinn - Tallinn. See on Tallinna panus kogu Eesti jaoks. Siin peab olema kohta nii kõrghoonete piirkonnale, tootmisele, logistiliselt hästi ligipääsetavad piirkonnad ettevõtlusele kui ka rekreatsiooni, vaba aja ja kultuuri ning lihtsalt olemise jaoks. Tallinnas on juba olemas mitmed eeldused sellise keskkonna loomiseks. Ettevõtlus koondub kolmele linnast väljuvale suunale: Peterburi maantee ja Tartu maantee ristumiskohal on tekkinud kasvukolmnurk. Suunaga Tartu- ja Peterburi poole on koondunud kummalgi pool teed oluline osa Eesti ettevõtlusest. Samas Tornimäele koondatud kõrghoonete juurde teist samapalju lisades võiks tekkida linnas oluline, hea infrastruktuuriga varustatud büroode piirkond, mis looks eeldused ka näiteks rahvusvahelise finantskeskuse vajaduste rahuldamiseks. Kui me soovime arendada teadmiste põhist majandust, rajada siia rahvusvahelise finantskeskuse, olla Euroopa kultuuripealinn 2011, siis peab seda arvestama ka linna väljaehitamisel. Tallinnas on jõutud kaugele mitme ettevõtluse toetamiseks ja arendamiseks vajaliku instrumendi loomisega nagu ettevõtlusinkubaatorid, tehnoloogia-innovatsiooni pargid ja tööstuspargid, andes omalt poolt jõulise osa Eesti heale mainele. Üks järgmisi olulisi samme soodsama ettevõtluskeskkonna loomisel võiks olla vajaliku keelekeskkonna väljaarendamine. Maailmas on sadu miljoneid inimesi (väidetavalt isegi üle 2 miljardi), kelle igapäevase suhtlemise ja töö keeleks on inglise keel. Kui Tallinn oleks linn, kus võib vabalt selle keelega nii ametiasutustes kui ka teeninduses hakkama saada, muudaks see Eesti ettevõtjatele kindlasti atraktiivsemaks. Sellise keelekeskkonna loomine eeldaks aga radikaalseid samme inglise keele kasutamisele võtmisel. Selle oskamine peaks olema sama rangelt sätestatud kui riigikeele oskamine. Suur osa ametitest eeldab inglise keele oskamist juba praegu, sest asjaajamine Euroopa Liidu institutsioonidega toimub peamiselt selles keeles. Peale aprillisündmusi on vene ettevõtjad asunud oma kohvreid kokku pakkima. Selline samm võib tuua nende asemele ingliskeelseid ettevõtjaid, kes meie langeva majanduse tendentsi aitavad muuta. Kui me täna ei ole valmis kasutusele võtma vene keelt, siis kindlasti tuleks seda teha inglise keelega. Inglise keele tähendus sai näiteks jaapanlastele selgeks siis, kui Tokyo konkureeris Singapuriga Aasia finantskeskuseks ja jäi kaotajaks, kuna seal ei räägita piisavalt rahvusvahelise ettevõtluse jaoks vajalikku inglise keelt. Tallinna jõulisem positsioneerimine rahvusvahelises konkurentsis tähendab uusi töökohti ja suuremaid sissetulekuid nii tallinlastele kui ka kogu Eestile tervikuna. Paljud inimesed on oma eluasemeprobleemi lahendades kolinud Tallinnast välja, peamiselt Harjumaa omavalitsustesse, kus eluaseme rajamine tundus neile soodsam kui Tallinnas. Samas jäeti läbi kaalumata paljud muud vajadused, mis igapäevaselt rahuldamist vajavad. Reeglina on ümberasujad olnud nooremad tööl käivad lastega pered, kellel lisaks igapäevasele tööl käimisele on vaja ka iga päev lapsi kooli, huviringidesse, teatrisse, kinno ja igale poole mujale vedada. Kuna ühistranspordiga seda kõike korraldada pole võimalik, sest väljapool Tallinnat see sageli lihtsalt puudub, kohapeal kõiki vajadusi rahuldada ei saa, jääb üle kõik sõidud teha oma isikliku autoga. Peagi selgub, et ühest autost peres kõikide sõitude tegemiseks ei piisa ja ostetakse teine auto. Kindlasti rõõmustab see automüüjaid, kuid selle negatiivset poolt me võime näha iga päev linnaliikluses ummikute ja liiklusõnnetuste näol. Aga mitte ainult. Selline pendeldamine paneb pere eelarvele tõsise koormuse ning tõenäoliselt sõidab pere ennast lõpuks lihtsalt vaeseks. Tallinnale tähendab taoline pendeldamine ülisuuri investeeringuid teedeehitusse ja mitmetasandilistesse ristmikesse, mis ei pruugi kõige otstarbekam raha kulutamise viis olla. Vaatamata suurtele erinevustele omavalitsuste lõikes käivad inimesed Tallinnasse tööle Harjumaa omavalitsustest Piirissaareni. Nii ongi välja kujunenud lisaks iga päev Harjumaa ja Tallinna vahet sõitvatele inimestele 5-päevatallinlased, kes elavad nädalavahetusel näiteks Piirissaares, aga tööpäevadel Tallinnas. Paljusid karjääriperesid ei saa sellised tingimused rahuldada ja nad peavad varem või hiljem valima – kas jääda maale või Tallinnasse tagasi kolida. Lisaks on mitmed põldudele rajatud elurajoonid lõpuni välja ehitamata, sest arendajal lõppes raha ennem otsa ja põllu peal puudub vajalik infrastruktuur. Mis te arvate, kus hakatakse enne elamuid lammutama, kas Tallinna mägedel (Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel) või nendes põldudele ehitatud uuselamurajoonides? (Mõelge selle peale!) Enamasti saavad probleemid alguse sellest, et inimesed tahavad või on sunnitud liikuma, pendeldades elukoha ning töökoha, kooli, teatri ja poe vahel. Kui inimestel oleks võimalus kõik nende vajadused rahuldada seal, kus nad elavad, ei oleks meil täna, siin visioonikonverentsil sellel teemal suurt millestki rääkida. Aga paraku on nii, et kui elukoht asub linnast väljas, siis sageli paikneb kõik muu Tallinnas. Olukorra päästaks transpordi ja tööhõive tekitamine kohapeale, aga kui palju on neid omavalitsusi kes on võimelised need küsimused ise ära lahendama? Märgid näitavad, et me oleme sisenenud järgmisesse arengutsüklisse. Ka inimeste tahtmised on muutunud selgemaks. Enam põldude peale naljalt elamuid ei osteta. Tallinnale on küll piirid mitmes mõttes olulised, kuid Tallinna mõjuala piiride kaardile kandmine ei annaks nende probleemide lahendamiseks suurt midagi. Küll aga tuleks käsitleda Tallinnat enam linnastuna ja ka kerkivaid probleeme lahendada sellest lähtuvalt. Tallinna poolt vaadates ma näen antud arenguetapis kahte võimalikku lahendust. Koostöös Harjumaa omavalitsustega lahendada linnastu peamised probleemid ühistranspordis, hariduses, jäätmemajanduses ja ühises planeerimistegevuses ning vajadusel teha koostööd ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel, teedevõrgu, kalmistute ning puhkealade planeerimisel. Teiseks nendele peredele, kes kusagilt mujalt läksid eluaset otsima, pakkuda Tallinnas nende vajadustele sobivamat keskkonda ja võimalust tagasi pöörduda. Kuni sinnamaani välja, et ehitada teatud osale neist munitsipaalkortereid, et vältida nende pankrotistumist. Põllu peal elamisele peab aktiivselt igapäevases elus osalevatel peredel tekkima alternatiiv. Muutudes linnalikumaks ja atraktiivasemaks elukeskkonnaks saab Tallinn seda alternatiivi pakkuda, nii et need inimesed kellel sobib linnas elada, saaksid ja tahaksid seda teha. Täna on selle eesmärgi saavutamiseks kõik eeldused olemas. Aastatel 2001-2007 on Tallinnas erasektoris juurde tulnud üle 40000 töökoha. Kõige enam äriteenuste, toitlustamise ja ehituse osas. Möödunud aastal valiti Tallinn seitsme kõige intelligentsema linna hulka maailmas. www.tallinn.ee/visioonikonverents |
|||
| ||||||
|
|
|
