Tahan tervitada kõiki, kes täna on kogunenud siia otsima täiendavaid võimalusi kapitali kaasamiseks muutunud majanduskeskkonnas ja mõtlema nendele valikutele, mis meid ees ootavad. Ma usun, et lahendusi otsides kasvab ka teie enda usk võimalusse, et selliseid muutusi saab läbi viia. Loodan, et kui teie jaoks mõnel täna siin esitatud ideedest tundub olema jumet, olete te valmis ka nende elluviimisel ise kaasa lööma. Me võime kirjutada kahte sorti edulugusid. Ühed jutustavad sellest, kuidas maa seest naftat pumbati ja seeläbi jõukust kasvatati. Teised jutustavad sellest, kuidas tänu oma nutikusele jõukaks saadi. Kuna meil Eestis esimene variant ära langeb, jääb üle meie nutikusele loota. Kui me mõtleme, kus on meie reaalsed võimalused osaleda oma toodete, teenuste ja ärimudelitega globaalsel turul, siis ega neid võimalusi väga palju ei leidu. Meile seavad piirid tööjõunappus, strukturaalsed puudused haridussüsteemis jpm, aga ka vähene ambitsioonikus tegutseda globaalsel turul. Samas tuleb paratamatult täiendavate võimaluste otsimisel kapitali kaasamiseks globaalsel turul tegutseda. Soovides, et Tallinn seisaks rahavoogude teel rikastest riikidest vaestesse, peaksime sihiks seadma globaalseks, mitte regionaalseks finantskeskuseks saamise. Juba praegu ulatub Eesti finantssektoris tegutsevate ettevõtete kompetents regioonist kaugemale: nii Kesk-Euroopasse kui ka Aserbaidžaani, Gruusiasse, Tadžikistani. Eestis pole seni ühegi suure maailma mastaabis panga esindust, sest siinset turgu peetakse liialt väikseks. Kui see turg Eestist vaadatuna ulatuks näiteks Uuralite taha, oleks ka suhtumine hoopis teine ja Eesti väiksus enam ei loeks. Eesmärgi saavutamiseks on paljude miinuste ja probleemide kõrval siiski ka tugevad küljed, mille oskuslikul ärakasutamisel võiksime edu saavutada. Me ei pea leiutama jalgratast, sest see on juba enne meid leiutatud. Peaksime vaatama, mida on teinud need, kes on finantsteenuste pakkumise osas edu saavutanud, eelkõige silmas pidama Dublinit, Luksemburgi ja Šveitsi. Möödunud aasta 19. novembri Financial Times’i finantskeskuste eriväljaandes leiti, et Londoni kõrval on võimalik edukalt välja arendada ka teisi teatud nišitooteid pakkuvaid finantsteenuste keskusi. Rõhuma peab sellele, mis on olemas, mitte sellele, mida pole. Rõhuma peab tugevustele, mitte keskenduma nõrkustele. Tallinna võimalused peituvad toodetes, kus kapatsiteet ei ole määrav. Jaepanganduses pole meil suurt midagi pakkuda. See nišš, kus meil oleks midagi pakkuda, on kitsas. Väga esialgsetel hinnangutel võib see seotud olla varahalduse ja investeerimispangandusega ning fondide administreerimisega, kuid loomulikult vajab see täpset määratlemist. Meie eeliseks on geograafiline asend ja eestlastel väikese rahvana hea võõrkeele oskus (suur hulk inimesi räägib vene keelt) ning paindlikkus (võimalus tegutseda kiirelt). Potentsiaalseks sihtgrupiks meile on pangad, mis pole piisavalt suured, et ise Ida-Euroopa turgudele kohale minna ja esindused luua. Meie esimene ülesanne, kui me soovime finantsteenuste keskuse ideed realiseerida on: leida need nišid, kus on Tallinna jaoks finantsteenuste sektoris tegutsemiseks reaalsed võimalused. Selleks peame Tallinna võimalusi võrdlema eelkõige Londoniga, aga ka teiste finantskeskustega, et leida need valdkonnad, mis on teistel finantskeskustel nõrgalt kaetud. Teine oluline ülesanne on välja selgitada kõik enda tugevad küljed. Kuna Tallinna nišš on kitsas, tuleb jõuda detailse kirjelduseni. Vaja on jõuda kõige pisemate detailideni ning loeteluni (või paketini) nendest asjadest, mis on finantsteenuste sektoris konkureerimiseks ilmtingimata vaja ära teha. Oluliseks eelduseks finantsteenuste keskuse idee realiseerumisel on laialdase toetuse leidmine. Tulemusi on võimalik saavutada ainult ettevõtjate, riigiesindajate ja Tallinna linna koostöös. Võtmesõna selle idee realiseerimisel on koostöö. Kusjuures linnal on selle eesmärgi saavutamise juures ehk kõige tagasihoidlikum roll (võib öelda isegi, et linnast sõltub siin suhteliselt vähe). Linna ülesanne on tagada planeeringute kaudu piisav A+ klassi eksklusiivsete büroohoonete olemasolu kesklinnas ning aidata kaasa idee turundamisele teistes linnades (nagu oleks ka tutvustava seminari korraldamine Londonis sealse lordmeeri abiga). Mis huvi siis linnal ikkagi on selle teemaga üldse tegeleda? Linna huvitab kultuurne jõukas elanik, huvitavad need valgekraed, kes maksavad linnas oma maksud ning kujundavad oma siinolekuga linna nägu. Linna jaoks on prestiižne, kui teda seotaks teatud kompetentsidega. See on „Eesti asi”, mida me Tallinnas ajame. Olgem ausad, see mis toimub Tallinnas on võimalus kogu Eestile. Nii hästi või halvasti kui läheb Tallinnal, läheb ka kogu Eestil. Eestis on tulnud paljud süsteemid peale taasiseseisvumist nullist üles ehitada ja meil on tehtud päris palju õigeid valikuid. Kui on olnud valida, kas rakendada ammu järeleproovitud süsteemi või riskida mõistlikult ning võtta kasutusele tehnoloogiliselt midagi täiesti uut, siis on sageli otsustatud täiesti uue kasuks. Minul on vastavad kogemused avalikust sektorist ID-pileti rakendamisega Tallinna ühistranspordis, aga ma usun et neid kogemusi on ka paljudel inimestel, kes on seotud pangandusega. Tänu sellele on meil täna teadmisi ja kogemusi, mis on unikaalsed ning mida saab pakkuda ka teistele. Aga seda saab teha nüüd, sest 10-15 aasta pärast on need teadmised suure tõenäosusega universaalsed ja siis neid meil enam müüa ei õnnestu. Finantsteenuste keskuse loomise idee Tallinnasse võib tunduda esialgu liiga ambitsioonikas, kuid ambitsioonikuse puudumine võibki osutuda meile probleemiks, kui me soovime senise majandusedu jätkumist. Seda näitas ka Eesti Arengufondi poolt tellitud uuring Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest. Ma kutsun teid üles lõpetama kurtmine Eesti väiksuse üle ning asuma realiseerima neid väärtuslike teadmisi ja kogemusi, mis täna annavad konkurentsieelise teistes riikides tegutsevate teie kolleegide ees. Ma võin teile lubada, et kui ma Tallinna linna poolt saan teie edule kaasa aidata, siis võite minuga arvestada. Kõne Äripäeva konverentsil "Uued ja täiendavad võimalused kapitali kaasamiseks 2008. a muutnud majanduskeskkonnas" |
|||
| ||||||
|
|
|
