Tänase emakeelepäeva puhul on Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut kutsunud pealinna koolide teenekamad eesti keele õpetajad raekotta. Vastuvõtule on palutud ligikaudu veerand Tallinna koolide enam kui poolest tuhandest eesti keele õpetajast, keda linnavolikogu esimees tänab kui emakeelepäeva ja Eesti Vabariigi juubeliaasta peategelasi eesti keele ja kultuuri hoidmise eest. „Emakeele õpetajast sõltub nii see, kuidas me räägime ja kirjutame, kui ka see, kuidas me mõtleme oma maast, rahvast ja kultuurist,” tõdes Vitsut. „Oma riigi 90. juubeliaastal peaksime üldse rohkem rääkima isamaast ja emakeelest – neid ilusaid sõnu on pragmaatilises nüüdismaailmas kahjuks aina harvemini kuulda. Aga siiski ma ei usu, et noored kaugenevad nende sõnadega väljendatud olulistest väärtustest.” Vitsuti arvates peaks tänane päevaküsimus olema, kuidas tagada oma keele ning seeläbi ka rahva kestmine. „Keele surm algab isolatsioonist,” põhjendas ta. ”Euroopa üks suurimaid kirjanikke Goethe on tõdenud, et kes ei tunne võõrkeeli, see ei tea midagi ka oma emakeelest. Nüüdses integreeruvas ja globaliseeruvas maailmas võib arvult väike rahvas vaid oma emakeelt tundes veel enam hätta jääda.” Eriti kohane on Vitsuti sõnul kõnelda võõrkeelteoskusest Euroopa tulevases kultuuripealinnas. Ta meenutas oma varasemat ettepanekut, et Eestis võiks asjaajamiskeelteks olla ka inglise ja vene keel, sest mõlemad on praktikas niikuinii levinud ja ka hädavajalikud. „Inglise keele hea oskus aitab üleilmastumise protsessides toime tulla, vene keel on aga vaieldamatult vajalik siinses geograafilises ja ajaloolises ruumis,” põhjendas Toomas Vitsut oma ettepanekut. Emakeelepäeva tähistatakse ka Tallinna linnaosades ja koolides. |
|||
| ||||||
|
|
|
