Head arutlejad, head abilised! Maailma suured kultuurid on tekkinud suurte jõgede orgudes: Niiluse, Eufrati ja Tigrise, Induse ja Gangese, Jang-tse ja Huang-he orus. Aga kõik suured kultuurkonnad on tekkinud ümber mere. Euroopas on Vahemere-kultuur, Põhjamere-kultuur ja Läänemere-kultuur. Meie tegeleme täna selle viimasega. Väljapääs merele on ikka tähendanud ligemale nihkumist teistele maadele. Meri on olnud ukseks kõigile, kes mereni on jõudnud. Eestlased jõudsid mereni viis tuhat aastat tagasi. Meie praegune eluase, ma arvan, oli meie kaugete esivanemate poolt väga tark valik. Meile on meri avatud põhja ning lääne suunas. Sellele merele võlgneb Tallinn oma rikkuse. Tallinna vanalinn, mis kuulub UNESCO kaitse alla kui maailmakultuuri-väärtus, poleks saanud tekkida mujale kui mere äärde. Hansa Liit tekkis merelinnade liiduna. Kaunis linn, milles me täna tohime elada, on rajatud merekaubanduse, eeskätt soolakaubanduse rahaga. Money comes from the sea. Kõik, kes on turismiga tegelnud, teavad seda. Me võime aga öelda ka: Freedom comes from the sea. 1964. aasta kevadel naasis Soome president Urho Kaleva Kekkonen oma Poola-visiidilt kodumaale Eesti kaudu. Mitteametlikult veetis ta siin kolm päeva ja pidas 12. märtsil Tartu ülikooli aulas ajaloolise kõne, pärast mida seati järgmisel, 1965. aastal sisse Soome—Eesti praamiühendus. See oli toonase Eesti aken Euroopasse. Piltlikult võiks öelda: tänase Eesti iseseisvus on tulnud akna kaudu – tolle mereakna kaudu, mille 43 aastat tagasi avas Soome president, pannes käima Tallinn—Helsinki laevaliini. Ma ei saa siiamaani aru, miks Tallinna lahte püstitatavat Tauno Kangro skulptuuri kangekaelselt “Kalevipojaks” nimetatakse. See on ju eesti rahva, eelkõige tallinlaste hilinenud kummardus Urho Kaleva Kekkosele. See on tema, kes sealt merest tuleb, vabaduse laev süles! Muide, ma arvatavasti ei eksi, kui ütlen, et taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese presidendi kujutlus sellest, milline peab olema üks president, tekkis samavõrra Urho Kaleva Kekkose kui Konstantin Pätsi eeskujul. Ning ärgem unustagem, et tänase Eesti esimene president kandis sümboolset nime: Lennart Meri. Vabariigi president Lennart Meri pidas vajalikuks isiklikult kohale ilmuda, kui Tallinna sadama-alal õhiti veetorn. Tema kohalolek oli sümboolse tähendusega: president tuli õnnistama Tallinna avamist merele. Täna vaatame vastu aastale 2011, kui Tallinnast saab Euroopa kultuuripealinn. Tallinn on juba praegu vabariigi merevärav, aga me tahame selle värava laiemaks teha. Tulevase kultuuripealinna tänavuse kõrgeima esindajana tervitan ma kõiki siia kogunenuid, kes tahavad Tallinna selles ürituses aidata! Soovin konverentsile edu! |
|||
| ||||||
|
|
|
