1. Milline on reaalsus Vastates tänase konverentsi põhiküsimusele ma väidan, et Harju ja Uusimaa kaksikregioon on reaalsus täpselt nii palju, kui palju meil on ühist meediat ja ühist inforuumi. Elame ju meediaühiskonnas, kus igasuguse reaalsuse mõõdupuuks on üha enam virtuaalne inforuum meie ümber. Seejuures mulle tundub, et kaldume ühise inforuumi suurust kahel pool Soome lahte kõvasti üle hindma. Kuigi ei saaks ka öelda, et meil selles osas juba mitte midagi olemas ei oleks. Tallinna piirkonna mitmete kaabeloperaatorite menüüs paiknevad endiselt eestikeelsete kanalite järel Soome telekanalid. Tõsi, nende vaadatavus on küll viimastel aastatel drastiliselt langenud – ja seda sugugi mitte üksnes seetõttu, et Soome läks meist varem üle digitaallevile, mis lõpetas vaatamisvõimaluse tava-antenniga. Ka kaabeltelevisiooni klientide seas on Soome kanalite vaadatavus langenud kusagile 15.–25. koha vahele. Kogu teleri ees veedetud ajast kulub eestimaalastel vaid 0,5% Soome kanalitele (see selgus uuringufirma Emor küsitlusest jaanuaris 2008). Ning teiselt poolt: Eesti telekanalite vaatajaskond Helsingi pool piirdub soome-eestlaste tühise osaga. Seega – praeguse maailma mõjukaima meedialiigi, televisiooni alal, ei eksisteeri meil toimivat kaksikregiooni. Veelgi hõredam on aga ühine inforuum uues meedias: nr 1 Eesti internetiportaalil delfi.ee on filiaalid küll Lätis, Leedus ja isegi Ukrainas, kuid mitte Soomes, mitte Helsingis. Ka mitte ühelgi Soome internetilehel ei ole märkimisväärset lugejaskonda lahe lõunakaldal. Eesti ainsal infoagentuuril Baltic News Service, mis kuulub Soome Alma Media kontserni Kauppalehti gruppi, ei ole paradoksaalsel moel ikka veel esindust Helsingis, küll aga Riias ja Vilniuses. Peale selle: Eesti ajakirjandusel pole ühtki alalist korrespondenti Soomes; soomlastel Eestis mõned on, aga ka nende arv on võrreldes 90-ndatega oluliselt vähenenud. Kuidas on lood raadioga? Mõlemal pool lahte on kuuldavad Eesti ja Soome peamised FM-jaamad, aga nii Soome kui Eesti uudisraadiote kuulajaskond piirdub põhiliselt diasporaa või vastaskalda-reisijatega. Veidi rohkem haaravad ühist publikut muusikaraadiod, mille rolli ei tasu ka kaksikregiooni kontekstis alahinnata. Ka mõned soomlastele kuuluvad tehnika- ja kodundusajakirjad müüvad Soome sisu edukalt eesti keeles. Võiks veel nimetada üksikuid perioodikatrükiseid, mis hoiavad elus Eesti-Soome suhtluse ideed, samuti ühisosa filmi-, klassikalise kunsti ja muudes eliidi projektides, aga paraku kulgevad siin piirid mööda esto- ja fennofiilide erialast ringkonda. 2. Milline ressurss on meie käsutuses Seni on sageli eeldatud, et kaksikregiooni tegelik koostöö-keel on soome keel. Kuid eestlaste soome keele oskus taandub, sest Soome TV pole enam ainus aken maailma neile, kes on sündinud viimase 20 aasta jooksul. Eesti keele oskus soomlaste hulgas kahaneb samuti. Meil elavad venelased pole aga sellesse inforuumi kunagi kuulunud. Kuid peaksime endale aru andma, et vene keelt kõnelevad inimesed on kaksikregioonis ülekaalukalt suurim keelevähemus. Linnavõimu tegevus selle, nagu ka teiste keelevähemuste kaasamisel on oluline, ja Helsingi on siin teinud head tööd. Vene vähemust ei käsitleta siin probleemina, vaid võimalusena. Olgu siis jutuks kohalik tööturg või Läänemere piirkonna suurima metropoli Peterburi lähedus. Helsingi linn peab oluliseks toetada siinset venekeelset raadiot. Ka Tallinnas valitseb arusaam kohaliku venekeelse programmi arendamise vajalikkusest. Tähelepanu vajaks selles kontekstis Helsingi venekeelse raadio ja ajalehe koostöö algatamine Tallinnaga. Samas on mõlemal poolt lahte suurenenud viimasel paaril aastakümnel oluliselt inglise keele oskus ja osakaal. Meie poolt vaadates on sellel ka sisemine lisaväärtus – inglise keeles suhtlemine soomlastega võimaldab võrdsel määral kaasata venekeelse osa rahvast. Ka välisest küljest on see argument tugev – ingliskeelse koostööregioonina tugevneks meie kaksikregiooni positsioon oluliselt nii Balti mere ruumis kui ka maailmas laiemalt. Kinnituseks näeme, kuidas meil tegutsevad Skandinaavia hargmaised pangad, meediaettevõtted ja muud ärid on juhtimises läinud samuti üle nordiskalt inglise keelele, ja seda globaalsetest ambitsioonidest lähtudes. Ka meie huvi Ida-Aasia tõusukeskuste vastu realiseerub vähemalt esialgu läbi inglise keele. Meenutagem, et Balti mere regiooni eelmine kõrgaeg seostus samuti ühise keelega, milleks toona oli alam-saksa keel. Ka ühist identiteeti, inforuumi ja meediat ei saa luua ilma ühiselt omaks võetud suhtluskeeleta. 3. Millisena näeme ühist meediat Ühise meedia võtmesõnaks võiks saada kasutajakesksus. See tähendab, et enam pole ainsaks ega isegi mitte peamiseks vaatajale pakutavad uudised ja meelelahutus, vaid telekanal on ka oluline teenuste vahendamise platvorm. Äsja Tallinna linnavolikogult heakskiidu saanud Tallinna Televisiooni kontseptsioon ongi samm selles suunas. Kuigi Eesti, nagu ka Soome, on tugev e-riik, ei kasuta meilgi ometi kaks kolmandikku inimestest arvutit regulaarselt või üldse mitte. Digitaalse lõhe ületamiseks oleme asunud arendama arvutist lihtsamat ja inimestele kättesaadavamat tele-põhist digitaalteenust. Usume, et nii on võimalik arvutivõõrast rahvast tutvustada e-teenuste kasutusloogika ja mugavustega. Niimoodi tuleb lõpuks ka rahva enamus lähemale arvuti ja mobiiltelefoni vahendusel pakutavatele teenustele. Sõnaga – nii jõuame reaalselt 21. sajandisse. Kui meil õnnestub need teenused muuta kättesaadavaks ja atraktiivseks Soome lahe mõlemal kaldal, siis väidan liialdamata, et see oleks märksa pikem samm kaksikregiooni tekkeks, kui seda saab olema näiteks ühisraha kasutuselevõtt. Loomulikult oleme Tallinna Televisiooni arendades huvitatud ka sisu vahetusest ja saadete ühistootmisest Helsingi regiooniga. Alustuseks püüamegi alanud Twin-City TV and Digital Services Euregio veetava koostööprojekti kaudu võtta üle parimad kogemused Helsingi kodanikutelevisioonilt (Stadi TV-lt). Kuna meil on ühist huvi, ressurssi ja ka kogemust, siis võiks kahel poole lahte toimiv linnakodaniku televisioon saada üheks tegelikkuses toimivaks osaks kaksikregioonist. Mittetulundussektori ühenduste algatusel toodetud ja/või neile suunatud sarjad või üksiksaated nii Tallinna kui ka Helsingi televisioonis aitavad kaasa meie kodanikuühiskonna arengule ja lähendavad seda kohalikule võimule. Oluliseks väärtuseks on selle projekti kontekstis aga mõlemal pool lahte tegutsevate kodanikuorganisatsioonide sisuline panus kaksikregiooni tekkesse – linna poolt antava tehnika, ruumide ja vajadusel ka koolitusega loodud saated peavad pakkuma huvi mõlemel pool lahte elavale telepublikule. See on küll väike, kuid siiski ülimalt oluline sammuke kaksikregiooni praeguse imetillukese ühise inforuumi laiendamise suunas. Ma usun, et kaksikregiooni sees alanud meediakoostöö võiks viia meid lähemale ka kogu Balti mere piirkonnale suunatud ühise meediaväljundi tekkimisele. Ilma Balti mere rahvastele suunatud ühismeediata ei saa tõsiselt rääkida ka mere-äärse piirkondliku identiteedi tekkimisest. Seegi meediakanal võiks olla kaasaegsel alusel, sisaldada lisaks traditsioonilisele TV-le ka kodanikutelevisiooni ja teenuste platvormi. Ma arvan, et meil on selleks kõigeks päris häid eeldusi. Vaja on aga ka senisest rohkem tugevat ja ühist poliitilist tahet. Ma kinnitan teile, et Tallinnas praegu seda tahet on. |
|||
| ||||||
|
|
|
