Lubage mul tervitada kõiki, kes täna on kogunenud siia Estonia teatrisse meie järjekordsele, VI visioonikonverentsile, et kaasa mõelda võimalike Tallinna arengut puudutavatele stsenaariumitele. Täna keskendume me energeetikale, mis hõlmab nii inimese põhivajadusi kui ka globaalseid arenguid maailmas. See puudutab personaalselt igaühte meist – iga tallinlast. Sest nii nagu igaüks peab end külma ilmaga soojalt riidesse panema, peab ka toa soojaks kütma. Meie keskendume täna sellele osale energeetikast, mis puudutab Tallinna linna tulevikku ja siin elavate inimeste vajadusi. Viimase aasta jooksul oleme kõik näinud ja ka omal nahal kogenud, mida tähendab naftabarreli hinna uperpallitamine. Mida tähendab see meie igapäevasele elule – transpordile, toasoojale, toiduainete hindadele jpm!? Eesti kõige suurema omavalitsusena tuleb meil seada küsimus: kas Tallinn on valmis selleks, kui energiakandjate hindade järsk tõus hakkab oluliselt mõjutama inimeste tavapäraseid käitumisharjumusi? Näiteks mis saab siis, kui kütusehinna järsu tõusu tõttu suureneb järsult ühistranspordi kasutajate arv ning transpordipilt linnas radikaalselt muutub? Või sooja hinna hüppelise tõusu tõttu hakkavad inimesed loobuma kaugküttest? Selline kogemus on võtta näiteks Jerevanist, kus kaugküttest linnas on üldse loobutud. Energia tootmisega seotud küsimustega ei tegelda ammu enam ainult riiklikul tasandil, vaid see on saanud ka suuremate linnade teemaks Londonis, Helsingis, Stockholmis. New-Yorgi linnapea üks meelisteemasid on juba mõnda aega tuulegeneraatorite püstitamine linna energiavajaduse rahuldamiseks. Kas see oleks ka Tallinnale sobiv lahendus? Ajaloost on teada, et Tallinna linnavõimudele pole energeetikateema võõras. Esimese elektrijaama Tallinnas rajas just toonane linnavalitsus. Võimalik, et sama sobiks uutes tingimustes. Spetsialistid ennustavad, et pärast seda, kui aastal 2013 muutub energiaturg Eestis vabaks, tõuseb elektrienergia hind aastaks 2020 enam kui 2,5 korda. Kuna Tallinn moodustab ligi poole kogu Eesti elektri- ja soojatarbimisest, tekib paratamatult küsimus, kas osta seda uutes tingimustes endiselt sisse või toota midagi ka ise? Energeetiliste ressursside kallinedes võib just isevarustamine saada linna ees seisvate probleemide lahendamisel keskseks. Suuremad linnad sõltuvad enam globaalsetest muutustest; ka Tallinna puhul peame suutma muutusi ette näha ning nendega kohanduda. Energeetika kontekstis puudutab see linnas tegutsevat ettevõtlust, elamumajandust, transporti jpm. Tänasel visioonikonverentsil arutleme me kolmes diskussioonivoorus selle üle, kuidas energiat kokku hoida, muutes elamud soojapidavamaks. Missugused on meie valikud linna varustamisel energia ja soojaga ning mida võiks teistest linnadest eeskujuks võtta. Kuid enesestmõistetavalt tuleb energiasäästlikul linnal mõelda nende hoobade kasutamisele, mis mõjutavad asustussüsteemi ja transporti, mida arutatakse viimases osas. Head visionäärid! Meie eesmärk on pöörata tähelepanu nendele olulistele asjadele, mis tallinlaste elu hakkavad pikemas perspektiivis mõjutama. Energeetika on siin kahtlemata üks olulisemaid valdkondi. Me elame piisavalt kaugel põhjalaiuskraadil, et muutused energeetikas oleksid meie jaoks esmatähtsad. Kutsun teid olema siin linnale heaks ja pikaajaliseks partneriks ning soovin ka tänaseks viljakat arutelu! |
|||
| ||||||
|
|
|