Toomas Vitsut

Eesti suurima, Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut leiab, et keskvõim on visanud linnade ja valdade kaela kõik selle, mis endale on üleliigne tundunud. Samal ajal kui regionaalminister liidab Eestis omavalitsusi, kaotasite teie Tallinnas linnaosad. Opositsiooni arvates tegite seda oma võimu kindlustamiseks, et juhtohjad jääksid ka pärast järgmisi valimisi Keskerakonna kätte. On see nii? Kui see, et valimistel on iga valija häälel võrdne kaal, on võimu kindlustamine, siis olgu see nii. Pigem võiks oponentidele ette heita seda, et kui neil on kuskil Tallinna piirkonnas suurem toetus, siis tahavad nad nende piirkondadega rohkem arvestada. Et Lasnamäe on n-ö "teie,", Nõmme ja Pirita "meie"? Jah. Tegite liitumisettepaneku ka ümberkaudsetele valdadele, nn kuldsele rõngale. Kas see liiaks ei lähe? Tallinn on niigi juba suur. Kogu Eestile tuleb kasuks, kui Tallinn on tugev. Tallinn on Eestis ainuke piisavalt suur ja tugev linn, kes suudab Läänemere ääres või laiemalt konkurentsis püsida. Kui me hakkaks Tallinna teadlikult alla suruma, kaoks vedur, kes paljusid asju veab. Mida see teistele omavalitsustele annab? Kas see lahendaks näiteks Mikitamäe valla jaoks midagi? Mulle tundub, et mitte. Miks? Vaatame, kuidas tulevad Eestisse investeeringud. Tallinn on väravaks. Kõigepealt tuleb ettevõtlus Tallinnasse, siis läheb Harjumaale ja alles siis mujale. Ülejäänud Eesti lootus on see, et Tallinn oleks võimalikult tugev ja veaks ülejäänud Eesti järgi. Te ei pelga, et tugeva magnetina tõmbab Tallinn muud kohad lihtsalt tühjaks? Loomulikult oht on. Samas ma küsin teistpidi - kui see magnet ei tõmbaks, kas need kohad siis ei läheks tühjaks? Võib-olla oleks magnet sel juhul Helsingi? Mida teie näiteks Mikitamäe valla juhina teeksite? Ma seisaksin hea selle eest, et lapsed oleksid hoitud, et kohapeal oleks võimalik pakkuda võimalikult head haridust, et oleks võimalikult hea transpordiühendus lähima tõmbekeskusega. Aga ausalt öeldes ma ei kujuta ette, kuidas sellises piirkonnas töökohti luua. Suure Tallinna tippjuhina tunnistate, et väike ja kauge Mikitamäe ei saa üksi kuidagi hakkama? Kui me lähtume Eestist kui äriettevõttest, oleks seda kõige odavam ja efektiivsem juhtida nii, et koondame kõik Tallinnasse. Kui me tahame, et elu oleks kogu Eestis, peame arvestama piirkondade eripäraga. See on aga kallis, sellele tuleb peale maksta. Kui vaja, tuleb riigi toel luua uusi töökohti, kas või nii, et neile töökohtadele maksab riik peale. See on valiku küsimus. Mina eelistan sellist Eestit, kus elu oleks ka Mikitamäel, Piirissaarel ja Ruhnus. Mida sel juhul arvate regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri kavast jätta Eestisse vaid 20 omavalitsust ? Haldusreformi eesmärk ei saa olla omavalitsuses elavate inimeste arv. See on vale lähtekoht. Kui lähtekohad on valed, on tulemus juba ette läbikukkumisele määratud. Ma ei kujuta ette, kuidas praegu välja pakutud kava käigus käitutakse saartega. On öeldud, et 10 000 elanikuga Hiiumaa võiks olla erand. Aga mis me Ruhnu ja Piirissaarega teeme? Kas jätame nad nii-öelda maha või leiame ka nendele erandi? Minister Kiisleri kavas on kirjas, et igas uues omavalitsuses - vallavanemast alates ja muuseuminõunikuga lõpetades - on vaja vaid 35 ametnikku. 20x35 on 700. Seitsmesaja ametnikuga ei saa päris kindlasti hakkama. Tallinnas töötab praegu ligikaudu 1700 ametnikku. Eesti omavalitsustes - nii linnades kui valdades - kokku 5000, pool nendest suuremates linnades. On välja öeldud, et praegustesse vallavalitsustesse jäetakse infopunktid. Ka sinna on vaja ametnikke. Minu arvutuste järgi ei vabane reformi tulemusena kindlasti üle tuhande inimese. Öeldakse, et hädas sööb vanatühi ka kärbseid. Ametnike koondamisest saadav raha on tühine. Haldusreformi praegusel kujul läbiviimine võiks maksta paarsada miljonit. See, mis me sealt võidame, on suurusjärgu võrra väiksem. Teiseks, mis saab väljaspool linnu töötavatest ametnikest, kes töö kaotavad? Kaugemates piirkondades muid võimalusi töö leidmiseks ju ei ole. Sellised inimesed hakkavad sotsiaalabi saama. Nad on riigieelarvele täiendavaks koormaks. Mingi sisemine loogika teie ja Kiisleri tegevuses siiski on. Mis teid ühendab? Ühendab see, et haldusreformi on kindlasti vaja. Erinevused tulevad pigem sellest, mis on eesmärgid, kuidas need läbi viia ja milline on ajagraafik. Samas on haldusreformi läbiviimisel ka neid kohti, kus me oleme ühte meelt. Näiteks? Kiisler võtab oma reformi läbiviimisel aluseks mitmed ideed, mida oleme Tallinnas juba teinud. Näiteks seesama eeldus, et inimesed peaksid teenused võimalikult kodukoha lähedal kätte saama. Meie jätame linnaosade asemele piirkondlikud ametid. Kiisleri ettepanek on, et vallavalitsused jääksid teeninduspunktideks. Siin on meie nägemused üsna sarnased. Mis saab Tallinna linnaosade senistest halduskogudest? Meie nimetame neid piirkondlikeks nõukodadeks. Osavaldadesse peaks senise volikogu asemel ka midagi jääma. Ma ei tea, mis nimi sellele lapsele antakse, aga tõenäoliselt peaks ka seal mingisugune kogu säilima. Kujutame ette, et Siim-Valmar Kiisleri asemel oleksite täna hoopis teie regionaalminister. Mida teie tema asemel teeksite? Minu arvates oleks vaja Eestis läbi viia mitte haldusterritoriaalne, vaid riigireform. Mida see tähendab? Haldusfunktsioonid vajavad ärajaotamist. Ülesanded, mida täidab riik ja mida peavad täitma kohalikud omavalitsused, on taasiseisvumise ajal oluliselt muutunud. Piirid on muutunud hägusaks. Kohalikud omavalitsused on olnud riigile just nagu prügikast. Sinna on visatud ära kõik see, mis endale on üleliigne tundunud. Kuigi seadus näeb ette, et kui omavalitsusele antakse uus ülesanne, antakse talle selle täitmiseks ka raha. Seda aga sageli tehtud ei ole. See on olnud peamine põhjus, miks paljud kohalikud omavalitsused - seejuures ka suured - ei suuda alati oma ülesandeid täita. Riigi asemel oleks õige kasutada sõna keskvõim. Riik oleme me ju kõik ja kohalikud omavalitsused on veel enam riik kui keskvõim. Miks riigireformi pole seni tehtud? Headel aegadel saadakse kuidagimoodi hakkama. Raskematel aegadel võib tekkida olukord, kus mõnes kohas ähvardab elu seisma jääda. Siis hakatakse sellele tõsisemalt mõtlema. Praeguse status quo säilimisel ootab paljusid omavalitsusi pankrot. Kui rasked ajad kestavad paar-kolm aastat, siis me näeme, kuidas omavalitsused hakkavad pankrotti minema. Kolmandik omavalitsusi peaks muutuma maksujõuetuks. Valitsus otsustas piirata omavalitsuste laenamist. Mida see õigupoolest tähendab? Omavalitsustele pandud ülesanded - kõik need koolid, lasteaiad jms - on kapitalimahukad. Investeeringute tegemiseks peale laenamise väga palju muid võimalusi ei ole. Kui see võimalus nüüd ära võetakse, ei saa omavalitsused oma ülesandeid enam täita. Kelle huvides see on? Kui vandenõuteooriat ajada, siis võib-olla siin ongi hoob, millega püütakse sundida omavalitsusi reformi ära tegema. Nad aetakse väljapääsmatusse olukorda, kus on sunnitud käed püsti ajama. Siis öeldakse: minge kokku! Millal oleks reaalne haldusreform ära teha? Kõige kiirem ajagraafik on 2013 kohalikud valimised. Kui me peame silmas ainult territoriaalset reformi, siis annaks seda ka sügiseks läbi viia. Võiks, nagu lätlased, jõuga ära teha. Võtsid kaardi ette, tõmbasid pliiatsiga uued jooned peale ja oligi reform tehtud. Mina julgen kahelda, et see mingeid positiivseid tulemusi annab.