Lugupeetud ühiskonnaõpetuse õpetajad! Ma tahaksin oma pöördumise teie poole teha suupärasemaks: lugupeetud ühiskonna õpetajad! Selline lühendus pole mitte ainult vormiline, vaid ka sisuline. Teie olete need, kes õpetavad Eesti noortele just nimelt ühiskonda. Mitte lihtsalt mingit õpetust – vaid just nimelt seda reaalsust, mis meid ümbritseb ja milleks me tahame ta muuta. Ma võiksin teid nimetada ka elus toimetuleku õpetajateks, sest õpetus, mida te noortele edasi annate, ei olegi muud kui eeldus, et nad elavad meie ühiskonnas rahuldust pakkuva elu. Meie praegune majanduslike ja poliitiliste pingete aeg paneb päev-päevalt üha selgemini proovile Eesti inimeste sotsiaalse kompetentsuse. Nende oskuse mõtestada toimuvat siin ja mujal maailmas, suutlikkuse eluga toime tulla majanduslikus, poliitilises ja psühholoogilises mõttes. Teie mõistate, kui tähtis see on eriti noortele, kellele käesolevasse aega jäävad nende elu parimad aastad. Just vankuvates oludes on tähtis mäletada ja veelgi tähtsam – elada ühiskonna põhiväärtusi. Me näeme, kuidas Eesti ühiskond nn „solidaarsete“ kärbete tulemusel aina enam kihistub, kuidas enam mitte hiiliv, vaid avalikult pealetungiv vaesus pingestab inimeste moraali. Kuidas kasvab inimestevaheline vaenulikkus, kuidas tunnuslikult on hakanud suurenema esialgu pisivarguste hulk. Meie kõigi ülesanne on hoida oma ühiskond tema põhialustel. Põhiväärtustel, mida oma tööga istutate noortesse eelkõige teie. See on asja üks külg. Kuid on ka teine. Inimese ja ühiskonna vahekord ei ole lihtne, sest võib olla väga mitmesugune. Igaüks meist sotsialiseerub individuaalselt, omamoodi. Seda ühiskonnaliikmete individuaalsust, isiklikku eripära ei tohiks kaotada, sest just nimelt see, et inimesed üksteisega ei sarnane, on ühiskonna uuenemise aluseks. Tegelikkus meie ümber muutub ja me tahame seda muuta. Muutuma peab ka meie ühiskond, sest mitte ükski asi, mis ei muutu, ei püsi. Kui Eesti ühiskond tahab püsida, peab ta leidma endas jõudu ka muutuda. See jõud ei tule mujalt kui inimestest, noortest ja pealehakkajatest ühiskonnakodanikest. Nendest, keda õpetate ning innustate teie. Teie mõistate, et üks meie ühiskonna põhiväärtusi on inimese loov individuaalsus. Reedel, 15. mail tähistame Tallinna päeva. Raekojas kirjutame sel päeval alla hea tahte avaldusele, et Tallinn käsitab end 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks olles vaid ühena paljudest Eesti linnadest. Olgu see märgiks Tallinna ühiskondlikust solidaarsusest kogu Eestiga. Just säärased ühteliitvad sammud võivad sisendada meisse veendumust, et Eesti ühiskond hoiab ühte, järgides õigeid ning üllaid eesmärke. Et teie noori selles vaimus kasvatate, selle eest tahtsingi teile täna aitäh öelda! |
|||
| ||||||
|
|
|
