Ainuüksi veepealpüsimiseks on Eesti valitsus teinud kõikvõimalikke eelarvekärpeid. Edasi ujumiseks jääb aga sellest väheks. Eriti hull on lugu seetõttu, et kärped on tabanud ka investeeringuid jm majandust elavdavaid kulusid. Enamik Euroopa riike ei ela läbi ega ka prognoosi nii sügavat majanduslangust nagu meie. Majandustundja Heido Vitsuri hinnangul saab suurtes arenenud tööstusriikides rääkida vaid SKT minimaalsest kukkumisest, ja seda tänu õigele sotsiaalpoliitikale. Eesti valitsus aga räägib õpetajate palkade vähendamisest ja sotsiaalkulutuste kokkutõmbamisest, mis poleks ei õiglane ega jätkusuutlik poliitika ning tekitaks niigi ärevas õhustikus palju rahulolematust. Meie teisedki majandusteadlased on juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti avaliku sektori laenukoormus on praegu suhteliselt väike. Järelikult pole kasutatud olulist majanduse elavdamise hooba, nii nagu seda on teinud Tallinn. Siin on linnavõim kõigiti püüdnud kasutada soodsat konjunktuuri suuremahuliste rajatiste tegemiseks, seega hoidnud oma elanikke hõivatuna, käivitanud mitmesuguseid abipakette ning kokkuvõttes majandust turgutanud. Tallinna laenukoormus ei ole kunagi ületanud seadusega ette nähtud 60%. Linna võlakirjaemissioonile käe ette panemise asemel võiks riigivalitsus ka ise kaugemale ette mõelda ja kärpimispalaviku ükskord juba läbi põdeda. Praegu on investeerimiseks õige aeg – hinnad madalad ja eurovahendid raisku minemas. Nende rakendamiseks vajaliku omapoolse panuse jaoks tuleb vahendid tingimata ja kiiresti leida. Juba vanad roomlased ütlesid: carpe diem (kasuta päeva)! |
|||
| ||||||
|
|
|
