Hiljutine Hansaliidu päev Novgorodis kinnitas, et endisaegsest hiilgusest ei ole seal paraku kuigi palju järele jäänud. Enamgi veel – paljukannatanud Tallinnal on läinud siiski oluliselt paremini kui Novgorodil. Enamasti juhitakse maailma linnu pikaajaliste ja strateegilist mõõdet omavate arengukavade kaudu, ei elata ainult üks päev korraga. Võib ka juhtuda, et riik kriipsutab linna kavu järjekindlalt maha; siis ei saa järjepidevast arengust kõnelda, vaid ainult hüpetest. Hoolimata sellistestki katsumustest on Tallinn viimasel kümnendil arenenud siiski üsna sujuvalt ning hüppeliselt suurenenud turistivoogusid, ehitus- ja kaubamahte arvestades võib rääkida ka kiirest arengust. Kuidagi ei saaks öelda, et Tallinn oleks kas või Euroopa kontekstis halvasti juhitud. Kuidas üks linn suudab oma geograafilise asukoha eeliseid maksma panna ja teine ei suuda, seda on näiteks näha Tallinna ja Novgorodi saatusest. 12. sajandil oli Novgorodis tolle aja kohta väga palju elanikke – 20 000, aga Tallinn eksisteeris vaid talilinnana. Tänases Tallinnas on u 404 000 kodanikku, aga Novgorodis kõigest 230 000. Linnapoliitika ja ajaloo käik on ühest teinud Läänemere pärli, aga teine on jäänud kuhugi kaugele tagaplaanile. Neid ilusaid aegu, mil Suur-Novgorod oli vürstiriik Kiievi-Venemaa koosseisus ja Novgorodi riiki juhtis veetše, tavatsevad praegused novgorodlased ikka veel hea sõnaga meenutada. Tänane Novgorod jääb suurtest kaubateedest eemale. Lähim lennujaam asub 180 kilomeetri kaugusel Peterburis. Ümbritsetud on Novgorod soodest, metsadest ja rabadest. Isegi kubernerid Novgorodi oblastis ei vahetu just väga tihti. Kriminaalstatistika oblasti kohta on märkimisväärne: 2000. aastate keskpaigas jäi seal igapäevaselt (!) teadmata kadunuks kuni 200 inimest (Tallinnas on arv nii väike, et vastavat statistikat ei ole isegi peetud). Novgorodi putkamajanduse “isakesele” kuulub 100% kohalikust müügipiirkonnast ja “katust maksma” enam ei pea, sest miilits on tal isiklik. (Advokaat, kes selle 2006. aastal päevavalgele tõi, tapeti peatselt.) Selle olukorrani jõudmiseks pidid autoriteedil olema väga kõvad närvid, sest isegi Venemaa president saab pidevalt oma kohalikult eriesindajalt Ilja Klebanovilt ärevaid teateid, et organiseeritud kuritegevus on kasvanud üle pea ja tuleks kohe midagi kardinaalset ette võtta. Mis on sellise taandarengu ja Tallinna ajaloolise edu põhjused? Oligi seaduspärane, et Tallinn ja Lüübek ette rebisid. Paljude ajaloolaste hinnangul ei rajatud St. Peterburgi mitte ainult “akna raiumiseks Euroopasse”. Moskoviit Peeter I kolmandajärguliseks tagamõtteks oli näidata koht kätte Novgorodi upsakale ja traditsioonikale kaupmeeskonnale. Kui veel aastal 1650 käis enamik Venemaa karusnahakaubandusest Novgorodi–Narva teed mööda, siis 18. sajandi alguses rajatud pealinna sadam võttis selle kõik halastamatult endale. Ja siit algas Novgorodi allakäik, siit ka põhjused, miks on see linn praegu nii õnnetu ja räämas. Hansapäevadeks Novgorodis oli linn palju külalisi kutsunud, kõige enam võis näha sakslasi. Küllap nad kuulsid, et paljud Novgorodi kirikute läikivad kuplid on läikivad just tänu Lüübekist toodud vasele ja tinale. On ju Novgorodil ja Hansaliidul suured kauplemise traditsioonid. Hansaliidu Bergeni tursakontori kõrval oli Novgorodi Hansa kaubatee üks neljast-viiest põhjapoolkera keskaegsest tähtsamast kaubateest. Tallinlased ja tartlased võtsid 15. sajandi alguses oma linnadest läbi toimetatavatelt Novgorodi kaubavooridelt maksu, st maksustasid juba siis transiiti! Tallinn tegi seda eriti soolalastidega, mida ühel laevandushooajal tuli mööda Läänemerd sadu. Nõnda said Tallinna inimesed Novgorodi Peetrihoovis lõpuks juhtivatele kohtadele. Võis arvata, kuivõrd pidi Tallinna raad rahvusvaheliseltki pingutama, et saada endale laolinna ülikasulikku õigust Novgorodi kaubateel. Sama palju peavad Tallinna raehärrad pingutama nüüdki, et olla vääriliselt valmis 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnana. Hansaliit vajus aeglaselt langusse ja siis unustusse ning Firenze kuldfloriin sõi 15. sajandi jooksul Novgorodis käibivad hõbedakangid välja. Ometi võib selle iidse linna kodanikke veel lohutadagi, sest Novgorodil pole ju tegelikult kõige halvemini läinud. Temaga samal ajal tekkinud “uuslinnadest”, millel burg ehk ülalinn ja civitas ehk all-linn, pole linnadena säilinud ei Gnezdovot ega Birkat, ei Haithabut ega Pavikeni, ei Skiringsalist ja Kaupangist kõnelemata. Ometi olid need kunagi arvestatavad tegijad. Nemad olid, aga Novgorod jäi. Tallinn ei lepi pelga kohaga maakaardil või ajalooraamatus. |
|||
| ||||||
|
|
|
