Mida head või halba on asumisildis

Tallinn paigaldab 368 silti, märkimaks ajalooliste asumite piirjooni. Ettevõtmise hinnaks on 826 000 krooni. Summa pole just väga suur, arvestades tehtava tähendust ja seda, et 1990-ndatel on suhtarvuliselt suurema raha eest tähistatud Eesti külasid, mis maaelu krahhi taustal juba ammu lakanud olemast. Ajakirjandus aga teatab (nt http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-asumisildid-eksitav...), et asumisildid eksitavat linlasi ja turiste. Kahjuks pole aga tuua ühtegi näidet, keda ja kus konkreetselt oleksid sildid seganud. Ehk võivad siis ka tänavasildid eksitavaks osutuda? Või parem siiski teada, mis tänaval elatakse ja mis külas (sest mis need linnaasumid siis sisuliselt muud on kui külad)? Kõlab ju toredasti: Iru ja Kadaka, Keldrimäe ja Kadriorg, Väo ja Kelmiküla, Juhkental ja Kassisaba, Köismäe ja Kitseküla, Kalamaja ja Veneküla, Telliskopli ja Toompea, All-linn ja Falkenpark. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Tegutseb ka Uue Maailma Selts, kes oma linnanurka nii inimlikult, ajalooliselt kui kultuuriliselt korras hoiab. Selle seltsi liikmed paistavad oma koduasumi patrioodid ja vaevalt nad asumisiltides ohtu näevad. Pigem õhutavad need märgistused end aina paremast küljest näitama. Õnneks peab ju eestlane ikka naabrist üle olema!