Tallinna volikogu juures kogunev ümarlaud kuulas 26. aprillil kaitseminister Jaak Aaviksoo seisukohti Tõnismäe monumendi tuleviku suhtes. Ümarlaud kogunes erakorraliselt pärast seda, kui kaitseminister teavitas linnavõime kavatusest alustada aprillis kaevetöid Tõnismäel paiknevate sõjahaudade tuvastamiseks. Nagu märkis ümarlaua esimees Toomas Vitsut, oli kaitseminister Jaak Aaviksoo esimene Vabariigi Valitsuse liige, kes nõustus ümarlaua liikmetega kohtuma. Kaitseministri teatel on tehtud kõik vajalikud ettevalmistused selleks, et homme oleks võimalik Tõnismäel kaevetöödega alustada. Ta avaldas lootust, et seejuures toimitakse vastavuses Eesti seaduste ja rahvusvaheliste tavadega. Aaviksoo kinnitusel toimub nii haudade ümbermatmine kui hauatähise teisaldamine sõjahaudade kaitse seaduse alusel. Samas on muinsuskaitsenõukogu ja -seltsi seisukoha järgi Tõnismäel tegemist monumendi, mitte hauatähisega, nagu kinnitas tänases ümarlauas ka Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm. Ümarlaua liikmete hulka kuuluvad Eesti Ohvitseride Liidu ja õigeusukiriku esindajad rõhutasid, et monument on kõigile võõrvõimu vägivalla ohvritele püstitatud mälestusmärk ning sel on sümboli tähendus. Ümarlaua tänast arutelu kokku võtnud Toomas Vitsut märkis, et arvamusavaldused väljendasid ühelt poolt rahulolu valitsuse kavandatud sammudega Tõnismäel ja teisalt resoluutset vastuseisu neile, lähtudes nii emotsionaalsetest kui ka juriidilistest aspektidest. „Nagu näitavad avaliku arvamuse uuringud ja ka tänane arutelu, on ühiskond selles küsimuses lõhenenud,” nentis Vitsut. „Tublisti üle poole tallinlastest on aga arvamusel, et monumenti ei peaks teisaldama.” Vitsut kinnitas, et seetõttu kavatseb ümarlaud viia oma töö lõpule algse kava järgi, analüüsides nii monumendi Tõnismäele jätmisega kui ka selle ümberpaigutamisega seotud võimalusi. Tallinna volikogu on pöördunud ka riigikohtusse kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste tuvastamiseks sõjahaudade kaitse seaduses.
|
|||
| ||||||
|
|
|
