Toomas Vitsut

Ehkki temalt midagi head oodata oleks selge sinisilmsus, on IRLi poliitik Tarmo Kruusimäe seekord täielikult minetanud sündsustunde. Isiklik maailmavaade ja kuuluvus rahvaesindusse on sel mehel täiesti segi aetud. Tänases Eesti Ekspressis teatab ta: „Kuulun sellisesse fašistlikku organisatsiooni nagu linnavolikogu.“

Ma arvan, et kõigile meie kolleegidele volikogus mõjusid ta sõnad solvanguna. Kojamees alias Tarmo Kruusimäe on seadnud end ühiskonnas positsioonile, kust võib kõiki ja kõike valimatult rünnata. Kojamehena liigitab ta teisi inimesi fašistideks, rottideks jne, aga Kruusimäena volikokku tulles seob ette sinimustvalge lipsu ja esitab kõnepuldist paatoslikke monolooge, mida haritud inimestel on sageli piinlik kuulata.

Väljendusvabadus, mille eest Kruusimäe ütleb end võitlevat, ei tähenda õigust kõike valimatult välja öelda. Vabaduse kasutamiseks peab olema ka mõistust ja vastutustunnet, aga selles osas paistab Kruusimäe tahtvat jäädagi Kojameheks.

Volikogu on rahva valitud kollegiaalne institutsioon, kus ühe liikme fašistlikud vaated võivad saada kergesti omistatud ka teistele. Seetõttu võib mõne liikme natsilembus jätta märgi külge tervele volikogule.

Volikogu esimehena huvitab mind väga, mida on nt eelseisval istungil öelda kõnealusel teemal teistel linnavolinikel.