Toomas Vitsut

19 omavalitsust ühendav üle-eestiline kultuurilinnade võrgustik seab sihiks kinnistada Eesti maailma kultuurikaardile.

Tuleva aasta Euroopa kultuuripealinna Tallinna algatusel moodustatud Eesti kultuurilinnade võrgustik on võtnud sihiks kinnistada Eesti linnad Euroopa ja maailma kultuurikaardile kauemaks kui 2011. aastaks. Ennekõike loodetakse seda saavutada omavahelisi erinevusi ja samaaegset kultuurilist ühtsust esile tuues. Võrgustikku koondunud omavalitsuste esindajad kogunesid tänasel Tallinna päeval Poska majas, et võtta vastu kuus uut partnerit ja täpsustada oma eesmärke.

„Muutuda maakonnalinnast Euroopa kultuurilinnaks – see on väga suur samm,“ märkis võrgustiku algatanud Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut. „Vähemalt 19 Eesti omavalitsuses on hakatud mõtlema oma tähtsusest mitte üksnes maakonnas ja meie riigis, vaid ka oma eripärast Euroopa linnana. Omandada Euroopa linna identiteet – see on eesmärk, mida peaks aitama saavutada kultuurilinnade võrgustik.“

Möödunud Tallinna päeval, 15. mail 2009 allkirjastasid üheksa linna juhid hea tahte protokolli kultuurilinnade võrgustiku moodustamiseks. Asutajateks said Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Viljandi, Võru ja Tallinn. Aasta vältel liitusid võrgustikuga Põlva, Elva, Otepää ja Valga ning tänasest kuuluvad sinna ka Jõhvi, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Suure-Jaani, Tõrva ja Türi.

Toomas Vitsutil oli põhjust tänada kolleege, et Tallinna algatus leidis Eestis kiiret ja laialdast toetust. Ta väljendas usku, et võrgustikust „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ saab võimas koostöö- ja arendusprojekt kogu Eestile.

Võrgustikus ja selle liikmeslinnades toimuvast on valmimas trükis ning võrguleht.