Toomas Vitsut

Avaldus Tallinna linnavolikogu istungil 8. aprillil 2010

Eile võttis riigikogu vastu Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Kuna sellega riivatakse kohalike omavalitsuste põhiseadusest tulenevaid õigusi, pidasin põhjendatuks ettepanekut kutsuda esimesel võimalusel kokku erakorraline volikogu istung.

Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

2008. aasta sügisel alanud majandus- ja finantskriis peatas välisraha juurdevoolu Eestisse. Sise- ja välisnõudluse langus väljendus töötuse kasvus, palgalanguses ning oodatust halvemas riigitulude laekumises. Riigikontrolli analüüs valdade ja linnade finantsvõimekuse kohta 2009. aasta sügisel näitas, et enamikul omavalitsustest laekus maksutulu viiendiku võrra vähem. Lisaks majanduslangusele halvendasid tulubaasi kärbe, valdkondlike eraldiste vähendamine ning täiendavad laenupiirangud järsult kohalike omavalitsuste olukorda.

Eesti inimeste tervelt elatud eluaastad on Euroopa Liidu madalaimad. Pensioniea tõus suurendab veelgi eelpensionile jäänute arvu, mistõttu väheneb nende sissetulek igakuiselt 15% võrra. See annab tunnistust sellest, et pensioniea tõstmisel ei ole täidetav seadusega soovitud eesmärk – suurendada maksumaksjate hulka. Vastupidi – seadus võib kaasa tuua hoopis sotsiaalteenuste vajajate ringi laienemise ning koos sellega suurendada ühtlasi märgatavalt omavalitsuste kulutusi.

Põhiseadusega on vastuolus omavalitsustele kohustuste lisamine ilma nende täitmiseks vajalike vahendite eraldamiseta. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Riigikohtu 16. märtsi 2010 otsusest selgub, et põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatakse õigusaktid, mis panevad omavalitsustele täiendavad riiklikud kohustused ilma rahastamiseta riigieelarvest.

Seaduse vastuvõtmisele peab eelnema põhjalik analüüs seaduse jõustumisega seotud võimalikest tagajärgedest, sealhulgas kohalike omavalitsuste täiendavatest kulutustest, mis tuleb tagada riigieelarvest. Lubamatu on seadusandlik nihilism, mille tulemusel jäetakse kogu seadusemuudatusega kaasnev koormus koos tagajärgedega üksnes elanike ning kohaliku omavalitsuse kanda.

Loodan, et Vabariigi President jätab seaduse välja kuulutamata ning Tallinna linnavolikogu saadab erakorralise istungiga avalikkusele selge sõnumi pensioniseaduse jõustamise mõjudest.