Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut pakkus tänases linna visioonikonverentsil välja, et langevat majandust võiks turgutada radikaalsed sammud inglise keele kasutuselevõtmiseks, seda eriti pärast aprillisündmusi kui oleme täheldanud venekeelsete ettevõtjate lahkumist. See eeldaks aga Eesti ametiasutustelt sama radikaalset lähenemist kui on riigikeele oskuse nõudmine. See tagaks suuremad sissetulekud nii tallinlastele kui Eestile tervikuna,” kinnitas Vitsut. Tallinna positsioonist tuleneb Vitsuti sõnul linna vastutus kogu Eesti ees, et toota heaolu ja püsida rahvusvahelises konkurentsis teiste piirkondadega. Pealinna vastutusest rääkides tõdes ka ekslinnapea Ivi Eenmaa, et Tallinn peab end Läänemeremaade linnade seas tugevamalt kehtestama. "Tallinnal on suur võimalus kiireks provintsistumiseks," hoiatas Eenmaa. Provintsistumise üheks indikaatoriks nimetas Eenmaa Tallinna väga vähest kajastatust rahvusvahelises meedias. Ühe lahendusena nimetas Eenmaa pealinna õigusliku staatuse seadustega määratlemist. Samuti toetas Eenmaa Tallinna Põhjala finantspealinnaks muutmise ideed. Nii nagu ka linna parkide hoogsat korrastamist ning linna merele avamise kavasid. „Millal me saame korraldada Tallinna ligi 40-kilomeetrisel rannikul ühe korraliku rahvusvahelise maratoni,” küsis Eenmaa. Ekslinnapea Tõnis Palts rõhutas, et Tallinna piirid määrab linlaste vaimsus. „Euroopa ruumis oleme muutunud perifeeriaks. Me peame aga mõtlema Tallinna nii suureks, et piire poleks. Tallinn on Eesti ja Eesti Tallinn. Me peame saama üheks Eestiks ilma piiridest rääkimata,” kõneles Palts. „Nii nagu kadus ühe aprilli-ööga tolerantsus, võib äkki kaduda ka meie tehnoloogia-edu. Ühe ööga tegime pika sammu tagasi, mis läks meile maksma rohkem kui 4 miljardit krooni, milliseks hindas kahju Indrek Neivelt. Palju rohkem läks maksma meie tolerantsuse kaotus, mis väljendub andekate inimeste lahkumises,” hoiatas Palts. Ekslinnapea Jüri Mõis soovitas piirimärke mitte ülearu aktiivselt tähistada. „Võrreldes Helsingi, Stockholmi ja Riiaga on Tallinn väga vähe üle oma piiride läinud ning tema asustustihedus on tunduvalt väiksem. Kui meil sellega on üldse mingit probleemi, siis see, et linna ümbruses on inimesi liiga vähe,” ütles Mõis. „Kogu Eesti edu ja tänaselgi konverentsil käsitletud visioonide edu sõltub aga meie suhetest Venemaaga. Sügav sadam täna Venemaaks nimetatava toorainebaasi läheduses on olnud läbi aegade Tallinna edu alus ja jääb selleks ka edaspidi,” rõhutas Mõis. Visioonikonverentsi esimese osa kokku võtnud linnapea Edgar Savisaare hinnangul annavad linnale näo eelkõige siinsed inimesed ja nende kultuuriline mitmekesisus. Savisaar pidas linna arendamisel oluliseks koostööd riigiga. „Kui mõtleme igapäevaselt Tallinnaga seotud inimeste probleemidele, peame jõudma riigiga mõistliku kompromissini, sest Suur-Tallinna piirid ulatuvad märgatavalt kaugemale kui me ette kujutame,” rõhutas Savisaar. Eesti Päevaleht |
|||
| ||||||
|
|
|
