Energeetikaküsimusi lahkav Tallinna visioonikonverents asus kohe avasõnadest seisukohale, et linnal tuleb juhtida valdkonnas arenevaid protsesse. Visioonikonverentsile „Tallinna energiaportfell – kullaauk või näpud põhjas” saatis videosõnumi Euroopa Liidu energeetikavolinik Andris Piebalgs. Ta rõhutas linna juhtivat rolli nii ehitiste energiasäästlikkuse saavutamisel kui ka ühistranspordi ja inimeste liikumisteede planeerimisel - valdkondades, mis vaatluse all tänasel Tallinna visioonikionverentsil. „Kohalikul omavalitsusel on suur vastutus ka Euroopa Liidu energiaprogrammide elluviimisel,” märkis Piebalgs. „Energiajulgeolek tähendab ennekõike meie individuaalseid tarbimisharjumusi ja valmisolekut rakendada uusi tehnoloogiaid. Selleks pakub Euroopa Liit ka vajalikku nõu ja toetust.” Visioonikonverentsi avanud linnvolikogu esimees Toomas Vitsut rõhutas samuti linna vastutust vajalike regulatsioonide kehtestamisel ning asjakohase teabe jagamisega sobivate lahendusteni juhtimisel. „Eesti suurima omavalitsusena peab Tallinn seadma endale küsimuse, kas me oleme valmis kütusehinna järsu tõusuga kaasneda võivaks ühistranspordi kasutamise hüppeliseks suurenemiseks või selleks, kui elanikud loobuvad massiliselt kaugküttest, nagu see on juhtunud näiteks Jerevanis,” püstitas Vitsut konverentsi diskussiooniks mõne küsimuse. Ta viitas teiste linnade kogemusele kohalike energiaprogrammide käivitamisel ja pidas seda otstarbekaks ka Tallinnas, kus energiatarbimine moodustab poole Eesti kogutarbest. Konverentsi moderaator Hardo Aasmäe kutsus mõtlema võimalikult avaralt, jättes mure raha ja poliitilise tahte pärast järjekorras tahapoole. Tema hinnangul on energeetikas tulemas põhimõttelised muutused ja edu saadab neid, kes matkimise asemel suudavad julgelt mõelda ja uutmoodi tegutseda. „Vaidlus tuumajaama vajalikkuse üle on Eestis loodetavasti lõpetatud, lisaks võiks Tallinnas olla oma jaam avariivarustuseks. Ka koostootejaamad võiksid olla väikesed ja mööda linna laiali. Kõik räägivad aina tuulest, aga kus on meie päikesepatareid? Võitleme kõrghoonetega, aga neid tuleks ehk hoopis soosida koos tuulikuga katusel. Ühistranspordi kuukaardi võiks erisoodustusmaksu tasumata maksta kinni tööandja, et igaüks ei saabuks tööle oma autoga,” pakkus Aasmäe mitmeid ideid. Visioonikonverentsi esimeses osas pakkusid asjatundjad soovitusi hoonete energiatõhususe parandamiseks. Üldise arvamuse kohaselt pole see eesmärk omaette, vaid vahend parema elukeskkonna saavutamiseks. Linn rolliks jääb siin teavitada ja teha häid planeeringuid, leidsid arutlejad. Konverentsi teises osas kõneldakse energiatootmisest ja säästlikkust kasutamisest linnas. |
|||
| ||||||
|
|
|
