Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut peab haldusreformi Eestis teostatavaks, kui seda ei alustata taas valest otsast. Vitsut ütles täna Tallinnas Glehni lossis toimunud haldusreformikonverentsil, et seni on põhjalikumad muudatused halduskorralduses takerdunud vastuseisu, mille kutsub esile omavalitsuse põhiprobleemide eiramine. „Omavalitsuste liitmine on vaid üks osa reformist, aga ikka püütakse neid kõigepealt kokku panna ja alles seejärel – kui üldse! – omavalitsuste probleeme teadvustada. See on sama hea kui alustada eelarve tegemist kulude planeerimisest ja alles seejärel leida katteallikad. Selline lähenemine tekitab tugeva vastuseisu. Kõigepealt tuleks selgeks teha, miks reformitakse,” märkis Tallinna volikogu juht. Vitsuti hinnangul aitaks reformi edasi viia keskendumine omavalitsuse põhiprobleemidele – haridusele, ühistranspordile, kohalike teede korrashoiule ja jäätmemajandusele. Need on kas praegust tulubaasi arvestades liiga kapitalimahukad valdkonnad või jääb puudu spetsialistidest. Just viimase tõttu hindab Vitsut ühistranspordi korraldamise seisukohalt paljuks ka 15 omavalitsust, mida on pakutud radikaalsemates reformikavades. „Eestis on spetsialiste, kes suudaksid ühistransporti ajakohasel tasemel korraldada, vähem kui kahel käel näppe, ning neistki enamus töötab Tallinnas. 15 omavalitsusele neid päris kindlasti ei jagu ja seda polegi vaja, sest ühistransport ületab reeglina omavalitsuse piire. Mõistlik lahendus oleks ühistranspordi keskus, mis korraldab mitme maakonna reisijatevedu, või tsentraliseerimine Autoregistrikeskuse juurde,” rääkis Vitsut. Haldusreformi õnnestumise ühe eeldusena nimetas Vitsut kujunenud tõmbekeskustega arvestamist. Samuti soovitas ta reguleerida Tallinna staatus nii pealinnana kui keskvõimu ülesannete täitjana tervishoius, väikeettevõtluse toetamisel jm. Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut peab haldusreformi Eestis teostatavaks, kui seda ei alustata taas valest otsast. Vitsut ütles täna Tallinnas Glehni lossis toimunud haldusreformikonverentsil, et seni on põhjalikumad muudatused halduskorralduses takerdunud vastuseisu, mille kutsub esile omavalitsuse põhiprobleemide eiramine. „Omavalitsuste liitmine on vaid üks osa reformist, aga ikka püütakse neid kõigepealt kokku panna ja alles seejärel – kui üldse! – omavalitsuste probleeme teadvustada. See on sama hea kui alustada eelarve tegemist kulude planeerimisest ja alles seejärel leida katteallikad. Selline lähenemine tekitab tugeva vastuseisu. Kõigepealt tuleks selgeks teha, miks reformitakse,” märkis Tallinna volikogu juht. Vitsuti hinnangul aitaks reformi edasi viia keskendumine omavalitsuse põhiprobleemidele – haridusele, ühistranspordile, kohalike teede korrashoiule ja jäätmemajandusele. Need on kas praegust tulubaasi arvestades liiga kapitalimahukad valdkonnad või jääb puudu spetsialistidest. Just viimase tõttu hindab Vitsut ühistranspordi korraldamise seisukohalt paljuks ka 15 omavalitsust, mida on pakutud radikaalsemates reformikavades. „Eestis on spetsialiste, kes suudaksid ühistransporti ajakohasel tasemel korraldada, vähem kui kahel käel näppe, ning neistki enamus töötab Tallinnas. 15 omavalitsusele neid päris kindlasti ei jagu ja seda polegi vaja, sest ühistransport ületab reeglina omavalitsuse piire. Mõistlik lahendus oleks ühistranspordi keskus, mis korraldab mitme maakonna reisijatevedu, või tsentraliseerimine Autoregistrikeskuse juurde,” rääkis Vitsut. Haldusreformi õnnestumise ühe eeldusena nimetas Vitsut kujunenud tõmbekeskustega arvestamist. Samuti soovitas ta reguleerida Tallinna staatus nii pealinnana kui keskvõimu ülesannete täitjana tervishoius, väikeettevõtluse toetamisel jm. |
|||
| ||||||
|
|
|