Vitsut näeb ohtu õigusriigile

Tallinna volikogu esimehe Toomas Vitsuti hinnangul ei käitu Eesti õigusriigina, kui kohtleb ebavõrdselt oma kodanikke ning lahterdab võimuasutusi poliitilistes huvides. Vitsut esitas täna keskfraktsiooni nimel linnavolikogu ees mitmeid küsimusi vabariigi valitsuse juhile: „Millal saavad kodanikud Eesti riigis seaduse ees võrdseks ning millal hakatakse uurima valitsusparteide poolt juhitavates riigiasutustes korruptsioonikahtlaseid tehinguid?” Avalikus pöördumises peaministri poole tunnustab linnavolikogu suurim fraktsioon kõigekülgseid seaduslikke meetmeid võitluses korruptsiooni vastu eesmärgiga välistada sedalaadi kuritegevus riigis. „Samas tuleb aga taunida Eesti riigi jõustruktuurides, ennekõike sotsiaaldemokraadist siseministri juhitavates riigiasutustes levivat võimu kasutamist poliitilistel eesmärkidel,” märgitakse pöördumises. „Päev-päevalt saab üha selgemaks, et kõigile Eesti riigi kodanikele ei rakendata seadusi ühesuguse mõõdupuu järgi ning otsustavaks saab pigem parteiline kuuluvus kui õigusriigi põhimõtetest tulenevad kaalutlused,” märkis Vitsut. „Riigi peaprokurör Norman Aas on intervjuus meediale tunnistanud, et uurimisorganid tegutsevad poliitilistest prioriteetidest lähtuvalt.” Volikogu esimehe sõnul on korruptsiooniga võideldes jäetud täielikult vaatluse alt välja riigiasutused ja ametkonnad, kuigi ajakirjandus on käsitlenud ka näiteks siseministri kahtlaseid tehinguid ning korruptsioonimaigulisi tehinguid sagedamini ilmneb üha sagedamini ka siseministeeriumis, sotsiaalministeeriumis, kaitseministeeriumis jm. „Tekib küsimus, miks meie poliitiline politsei ja teised uurimisorganid suhtuvad ükskõikselt võimalikesse korruptsioonijuhtudesse nendes institutsioonides, mida juhivad IRLi, sotsiaaldemokraatide või Reformierakonna poliitikud?” küsis Vitsut. Lisatud pöördumise tekst. Tallinna Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni avalik pöördumine Eesti Vabariigi peaministri poole Tallinna Linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon peab kiiduväärseks kõigekülgseid seaduslikke meetmeid võitluses korruptsiooni vastu, eesmärgiga välistada sedalaadi kuritegevus riigis. Samas tuleb aga taunida Eesti riigi jõustruktuurides, ennekõike sotsiaaldemokraadist siseministri juhitavates riigiasutustes levivat võimu kasutamist poliitilistel eesmärkidel. Päev-päevalt saab üha selgemaks, et kõigile Eesti riigi kodanikele ei rakendata seadusi ühesuguse mõõdupuu järgi ning otsustavaks saab pigem parteiline kuuluvus kui õigusriigi põhimõtetest tulenevad kaalutlused. Riigi peaprokurör on intervjuus meediale tunnistanud, et uurimisorganid tegutsevad poliitilistest prioriteetidest lähtuvalt. Nii on korruptsiooniga võitlemisel seatud eesmärgiks uurida kuut suuremat omavalitsust – ehk just neid omavalitsusi, kus Keskerakond on võimul. Selles on läbinähtav püüe kompromiteerida üht erakonda ja saavutada seeläbi paremad tulemused eelseisvatel valimistel. Täielikult on vaatluse alt välja jäetud riigiasutused ja ametkonnad. Samas on tänu sõltumatu ajakirjanduse uurimistööle ilmsiks tulnud mitmed korruptsioonimaigulised juhtumid hoopis teistes omavalitsustes. 21. jaanuari Kesknädal kirjeldab siseministri enda kahtlaseid tehinguid, uurimisorganite aktiivsust nendes küsimustes pole aga märgata. Tekib küsimus, miks meie poliitiline politsei ja teised uurimisorganid suhtuvad ükskõikselt võimalikesse korruptsioonijuhtudesse nendes institutsioonides, mida juhivad IRLi, sotsiaaldemokraatide või Reformierakonna poliitikud? Kas valitsusparteide volitusel Eesti riigi erinevates struktuurides tegutsevaid inimesi peetakse puutumatuteks? Kui mõnede omavalitsuste osas rakendatakse massiivseid jälitustoiminguid ja tänu sellele midagi avastatakse, siis pole mingit põhjust järeldada, et riigiasutustes korruptsiooni ei esine. Seal pole lihtsalt samasuguseid toiminguid rakendatud. Küll aga võib järeldada, et uurimisorganite töö on selektiivne ja lähtub poliitilistest prioriteetidest, nagu märkis peaprokurör. Demokraatliku riigikorraldusega ei käi kuidagi kokku niisugune jesuiitlik käitumine isegi mitte siis, kui näiliselt on seatud selline õilis eesmärk, nagu võitlus korruptsiooniga. Seda enam, et üha sagedamini ilmneb korruptsioonimaigulisi tehinguid Siseministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis, Kaitseministeeriumis jm. Me tahame teada, millal saavad kodanikud Eesti riigis seaduse ees võrdseks ning millal hakatakse uurima valitsusparteide poolt juhitavates riigiasutustes korruptsioonikahtlaseid tehinguid?