Linnavolikogu kinnitas abipaketi Tallinna elanike ja ettevõtjate toetamiseks majanduskriisi ajal. Paketis on kokku 41 toetusmeedet, mis peamisena keskenduvad tööpuuduse leevendamisele pealinnas. „On väga oluline, et linn püüab kriisi ületamiseks teha mitmesuguseid soodustusi ettevõtlusele ja uute töökohtade loomisele, kaasaarvatud toetus sotsiaalsete töökohtade tekitamisele nii linnale kuuluvates kui eraettevõtetes,” hindas linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Kahe aastaga on kavas luua Tallinnasse 5500 uut töökohta, millest 3000 oleksid sotsiaalsed töökohad. Töötuks jäänud tallinlastele luuakse ligi tuhat sotsiaalset töökohta linnale kuuluvates ettevõtetes, alustades Tallinna Autobussikoondisest ning Trammi- ja Trollibussikoondisest. Seal on võimalik inimesi rakendada ühissõidukite ja trammiteede puhastamisel, aga ka piletimüüjate ja -kontrollijatena. Samuti toetab linn sotsiaalsete töökohtade loomist eraettevõtetes. Ettevõtjad, kes loovad vähemalt kolm uut töökohta, saavad linnalt üürida mitteeluruumi ja taotleda kaheks aastaks üürihinna alandamist kuni 20%. Need ettevõtted aga, kelle kasuks on linn maale seatud hoonestusõigus ning kes loovad vähemalt viis uut töökohta, saavad taotleda kaheks aastaks hoonestusõiguse tasu vähendamist kuni 20%. Ühtlasi jätkab linn uute töökohtade loomise rahalist toetamist ning ka teiste rahaliste toetusmeetmetega: stardiabi, koolitustoetus, stipendium välisriigis koolitamiseks, messi- ja praktikajuhendaja toetus, patendi- ja ettevõtlusklastrite toetus. Töötutele pakutakse senisest enam ajutist rakendust heakorra- ja hädaabitöödel, mis annab võimaluse kasvõi ajutiselt tööd saada ja teenida 27–35 krooni tunnis. Lisaks Põhja-Tallinnas Alasi tänaval asuvatele tööharjutuskeskustele, kus koolitatakse ja nõustatakse pikaajalisi töötuid, kavandatakse uut tööharjutuskeskust Lasnamäele, Punane tänav 68. Lisaks tööpuudust leevendavatele meetmetele pakub abipakett raskustesse sattunud linlastele ja ettevõtjatele toetust veel viies valdkonnas: sotsiaalabi, nõustamise, energiakulude vähendamise, tarbijakaitse ja ettevõtluse toetamise vallas. Sotsiaalabi ja -toetuste maht peaks Tallinnas sel aastal kasvama 30 miljoni krooni võrra. Et majanduskriisist võimalikult kiiresti ja valutult väljuda, näeb abipakett muuhulgas ette Tallinna Energiaagentuuri loomise. Selle ülesandeks on koguda ja süstematiseerida energiaalast teavet, koostada arengukavasid, viia läbi energiaauditeid; teadvustada energiasäästu ja taastuvenergia kasutamise vajalikkust, energeetikaküsimustele optimaalsete lahenduste leidmine. Vähekindlustatud inimestel on võimalik taotleda alates sügisesest kütteperioodist soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist, kui perekonnaliikme keskmine netosissetulek kuus jääb alla kehtestatud kuupalga alammäära. Kokku näeb linn selleks 2010. aasta eelarves ette 10 miljonit krooni. Tallinna pensionäridele makstakse hinnatõusu kompenseerimiseks jätkuvalt toetust, mille summa tõuseb tulevast aastast 1200 kroonile. Raskustesse sattunud inimestele pakutakse erinevat nõustamis- ja kriisiabi. Kavas on laiendada võlanõustamisteenust, perede psühholoogilist nõustamist, tööõigusalast nõustamist jms. Samuti avatakse tänavu kaks sotsiaalmajutusüksust, mis on mõeldud hätta jäänud inimeste majutamiseks. Toetuste ja sotsiaalabi vallas teeb Tallinna linnavõim ettepaneku Vabariigi Valitsusele tõsta riiklik toimetuleku piirmäär 1000 kroonilt 1200 kroonile ja alandada elanikele müüdava soojusenergia käibemaksu 18 protsendilt 5-le. Abipaketi meetmete rakendamiseks planeerib linn sel aastal kasutada üle 136 miljoni krooni ning tuleval aastal ligi 175 miljonit krooni. Täiendav raha eraldatakse tänavuse lisaeelarve ja 2010. aasta eelarvega. Majanduse olukorrast lähtuvalt otsustatakse järgmisel aastal, milliste abimeetmete järele on vajadus ka pärast 2010. aastat. Linnapea Edgar Savisaar ütles abimeetmeid tutvustades, et need on raskustesse sattunute toetamise kõrval suunatud ka heaolu suurendamisele tulevastel aastatel ning niisuguse abipaketi rakendamine on nii linna missioon kui ka eeskuju riigile. |
|||