Austatud õpetajad! Eesti Vabariik ei sündinud 89 aastat tagasi üleöö, vaid mitme ajaloolise protsessi ja õnnelike juhuste tulemusena. Meie riigi sünnile aitasid kaasa enam kui pool sajandit varem alanud ärkamisaja püüdlused ning Esimese maailmasõja järgse impeeriumide lagunemise ajaloolised võimalused. Kuid iseseisvus ja oma riik nõuavad ühelt rahvalt selleks ka teatud küpsuse saavutamist. Me räägime enam iseseisvuse saavutamise või kätte võitlemise raskustest, kuigi olulisemgi on vahest see, kuidas üks rahvas nii küpseks sai, et oma riigini jõudis. Oma riiki soovivad paljud rahvad ja paljud neist on oluliselt arvukamad kui eesti rahvas, kuid ikkagi ei jõuta oma riigi loomiseni. Riigi loomiseks ei piisa ju üksnes tahtest, see vajab midagi hoopis enamat. See vajab piisavalt suure mõistliku osa olemasolu ühiskonnas, kes tasakaalustab igas ühiskonnas olemasolevaid destruktiivseid jõudusid. Aga see vajab ka teadmisi ja haridust - selles osas oli ärkamisaeg eestlaste jaoks ülioluline. Ärkamisaja keskseks kujuks kujunes Johann Voldemar Jannsen, keda rahvas põhjusega koolipapaks kutsus. Targa mehena ei kutsunud ta rahvast relvile ja mässama, vaid innustas talusid päriseks ostma, arendama seltsiliikumist ja kohalikku elu. Asutades karskusseltse ja näiteringe, korraldades laadapäevi ja laulupidusid õppisid eestlased ühishuvides tegutsema. Seeläbi hakkas idanema ka usk, et ollakse võimelised üheskoos midagi nii suurt looma nagu vaba Eesti riik. Täna täidate koolipapa Jannseni rolli teie. Kuigi Eesti Vabariik tähistab juba oma 89. sünnipäeva ning me oleme juba 15 aastat saanud maitsta iseseisvust. Ometi ei ole meie riik lõplikult valmis. Iga päev sünnivad siia ilma uued kodanikud, kes pole midagi kuulnud ei Eesti ajaloost ega parlamendist, ei valimistest ega sotsiaalabist. Kuna neil on olnud õnn sündida vabas Eestis. Nad võtavad oma riiki enesestmõistetavalt ega oska teinekord kätte võidetud iseseisvust hinnatagi. Tänases keerulises maailmas pole aga ilma teadmisteta kergem toime tulla kui möödunud sajandil, pigem raskem. Tuleb tunda riiki ja kohalikku omavalitsust, vaja on kasvõi elementaarseid teadmisi majandusseadustest ja ühiskonnateooriatest jpm. Nii nagu eesti rahvas pidi küpsema selleks, et oma vabadust teostada, nii peab ka iga noor inimene küpsema, enne kui ta on valmis kandma vastutust, mis kaasneb kodanikuõiguste ja -vabadustega. Samas peab ka iga inimene tundma, et riik hoolib temast ning toetab teda raskel hetkel. Suure vaevaga kätte võideldud hüved ei ole ainult väljavalitute jaoks, vaid kuuluvad kogu eesti rahvale. Me peame kõrgemalt hindama solidaarsust ja võrdsust ning pöörama rohkem tähelepanu sellele, et keegi ei tunneks ennast tõrjutuna. Võib-olla tasub meil siin eeskuju võtta oma naabritest Skandinaavias. Kui president Bush lõi kujundi riikidest, mis moodustavad maailmas „kurjuse telje”, siis Põhjala riikide puhul me võime rääkida naabritest, kes moodustavad maailmas „stabiilsuse telje” ning seada nad nii endale kui ka teistele eeskujuks. Õppida tuleb mitte ainult lastel koolis, õppida tuleb meil kõigil. Õppida tuleb teisi inimesi kuulama, sallima teisi kultuure ja traditsioone, meie omast erinevaid arvamusi. Oma asja ajamise hind ei saa olla pingete üleskütmine eri kogukondade vahel ja ka rahvusvahelistes suhetes. Väga kerge on mängida inimeste emotsioonidel, kuid probleemid, mis niimoodi tekitatakse, võivad meid kimbutama jääda pikkadeks aastateks. Mida haritum on inimene, seda väiksem on tõenäosus, et temaga on võimalik manipuleerida. Tark inimene mõtleb järele ja näeb emotsioonide kõrval ka tagajärgi. Ainult haritud rahvas suudab vältida sattumist destruktiivsete jõudude meelevalla alla. Inimeste haritus ja informeeritus on üks toimiva demokraatia alustalasid. Kui totalitaarses ühiskonnas piisab vaid kuuletumisest, siis vabad inimesed peavad suutma langetada mõtestatud otsuseid ja nende eest ka vastutada. See ei olegi tegelikult nii kerge kui arvata võiks. Winston Churchill on öelnud, et pole mõjuvamat argumenti demokraatia vastu kui viieminutiline vestlus keskmise valijaga. Küllap ta teadis, millest räägib, sest tema poliitiline karjäär oli väga pikk ja rikas mitmesuguste sündmuste poolest. Muuhulgas kuulus nende hulka natsismi esiletõus ning Hitleri ja Mussolini valimine oma rahva liidriteks täiesti demokraatlike vabade valimiste käigus! Ühiskonnaõpetuse tähtsus on kasvanud ennekõike seetõttu, et ühiskond ise on muutunud keerukamaks. Kuigi Eesti riigis propageeritakse väga palju õhukese riigi ideoloogiat, on tegelikud arengud maailmas sootuks teistsugused. Üldiselt ollakse aru saanud, et kodaniku murede jätmine tema enda õlule võib olla kasulik lühikeses perspektiivis, pikemas plaanis toob aga iga kroon tervishoidu, haridusse ja paremasse elukeskkonda, mitmekordselt tagasi. Seda on tõestanud seesama Põhjamaade kogemus. Tõhusa riigi loomine on kahtlemata aeganõudev ja keerukas. Kuid tähtis on, et me liiguksime järjepidevalt selle poole ning et iga inimene toetaks niisuguse riigini jõudmist vastavalt oma võimalustele. Ma usun, et meil on teiega ühised eesmärgid. Teie hoolite oma õpilastest ja soovite, et neil elus hästi läheks. Linn aga ammutab oma edu ikka ja ainult linnakodanike edust. Teie töö on ühiskonnale ülimalt vajalik, sest see tagab tasakaalustatud ja järjepideva arengu. Eesti ühiskonna ja riigi tulevase näo kujundavad teie õpilased. Nii võimegi elada aastate pärast veel paremas Eestis! Head saabuvat iseseisvuspäeva teile! |
|||
| ||||||
|
|
|