Pirita jääb rohealaks ka tulevikus. Nii on see määratud linnaosa üldplaneeringuga, mille linnavolikogu 16. novembril vastu võttis. Linna „kopse” aitab hoida ka ühistranspordi arendamine. Tallinna üldplaneeringu järgi on Pirita perspektiivsemaid madala tihedusega elurajoonide rajamise piirkondi linnas. Täiendavaid eluasemeid on kavandatud Piritale teiste piirkondadega võrreldes vähe rajada, osa neist lisandub aiamajade elamuteks ümberehitamise teel. Planeeringu koostamisel peeti silmas Pirita tähtsust ülelinnalise puhkealana, aga arvestati ka tema arengut harmoonilise ja inimsõbraliku elurajoonina. Pirita ongi olnud üks kiiremini arenevaid linnaosi Tallinnas. Elanike arv on siin enam kui poolteist korda kasvanud. See aga tähendab, et juurde on tulnud mitte ainult elamuid, vaid ka autosid – mis aga teadagi mõjutavad elukeskkonna kvaliteeti, suurendades õhu- ja mürareostust ning liikluskoormust. Paraku ei ole ühissõidukid suutnud siin pakkuda tõsiselt võetavat alternatiivi, ehkki on püstitatud selge eesmärk muuta bussiliiklus mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Püüdsin esialgu enda jaoks saada ülevaadet, mida oleme linnas viimastel kuudel teinud ja kavandame lähiajal teha Pirita suunal liikuva ühistranspordi parandamiseks. Arvan aga, et see ülevaade on huvipakkuv ka linnaosa elanikele. Transpordiamet tellis oktoobris Tartu Ülikoolilt uurimistöö Tallinna kesklinnakoolide õpilaste liikumise kohta, et teada saada suhtumist koolibussi käivitamisse. Selgus, et just Viimsi–Merivälja–Pirita piirkonnas elavate õpilaste kesklinna koolidesse jõudmiseks kasutati kõige rohkem erasõidukeid. Samuti täheldati linnapildis liiklussageduse märgatavat vähenemist koolivaheaegadel. Tulemus tõestas hüpoteesi, et koolibuss vähendaks autode põhjustatud hommikuse tipptunni liikluskoormust, sest vanemad ei pea lapsi kooli sõidutama. Linn käivitaski veebruarist koolibussi pilootprojekti, mis on suunatud neile kesklinna koolide õpilastele, kelle koolitee saab alguse Viimsi, Merivälja või Pirita kandist. Pilootprojekti kehtivuse ajal kuni 31. maini on sõit koolibussis õpilaspileti ettenäitamisel tasuta, kuid kokku maksab projekt umbes 87 tuhat krooni. Kulud kaetakse Tallinna Transpordiameti ja Viimsi valla eelarvest. Ühtlasi viiakse läbi sõitjate loendusi ja vajalikke vaatlusi selleks, et anda hinnang koolibussi edasise rakendamise otstarbekuse kohta. Läinud aasta 1. oktoobrist pikenes bussiliinil nr 5A tööaeg kuni kella 23.36-ni. Täiendavalt tuli juurde kuus ringi, mis parandab tublisti Merivälja pansioni töötajate ja külastajate õhtust teenindamist. 16. oktoobrist paranes sõitjate teenindamine liinil 1A, kui veovõime suurendamiseks tipptundidel lisati tööpäeviti liinile Viru keskus–Viimsi haigla üks liigendbuss. Seega on mõndagi paremaks tehtud, kuid mõned asjad ehk ka viltu läinud. Näiteks eelnimetatud liini 1A pikendamine Viimsini on tekitanud ebamugavusi Merivälja elanikele. Nad soovivad, et bussiliin nr 1 uuesti käivitataks. Transpordikorraldajatel tuleb ka vigu ausalt tunnistada ja need parandada. Ent kavasid on teisigi. Pirita teele Saare tee ja Narva maantee ristmike vahel ehitatakse kesklinna liiklussuunal veel sel aastal lisasõidurada ühissõidukitele. Praegu tegeleb sõiduraja projekteerimistöödega AS K‑Projekt. Kavas on ühissõidukite rada liikluseks avada hiljemalt 1. septembril. Tööde teostamise käigus korraldatakse ümber ka Pirita tee ja Narva maantee ristmiku fooride töö, nii et autobussidele oleks võimalik anda sõidu eesõigus Pirita teelt Narva maanteele. Need ümberkorraldused on üks osa üldisest kavast, mis peab silmas Pirita omapära ja kuvandit, arvestab siinse looduse säilitamise ja samas arenguks vajaliku infrastruktuuri tagamise vajadusega. |
|||
| ||||||
|
|
|