Nagu Eestile pahasoovija nähtamatu käega kirjutatud stsenaarium on viimaste valimiseelsete nädalate sündmuste aluseks. Kaalukates küsimustes pole sisulist debatti olnudki. Kogu tants käib ühe monumendi ümber, hoolimata tagajärgedest. Paremerakonnad on suunanud arengut põhiseadusliku kriisini. Neil on läinud korda väga tõsiselt kahjustada Eesti mainet. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) sidus osavalt manööverdades Reformierakonna oma valimisvankri külge. Koos suruti Riigikogus läbi keelatud rajatiste seaduse radikaalne variant, mis kohustab valitsust kõrvaldama pronksmehe kuju Tõnismäelt 30 päevaga. Laari, Lukase ja Partsi rõõmuks oli neile selles ürituses lahkelt müürilõhkujaks valitsusjuht Ansip ise. Võimalik, et IRL kasutas siin osavat nippi, nõudes reformaritelt toetust oma ettepanekutele, ähvardades muidu nõuda Eesti Raudtee endise omaniku väidetud pistiseküsimise tõsist uurimist. Ühtlasi selgus, et IRL-il pole nendeks valimisteks pakkuda ühtki uut ideed Eesti arengust. Ikka tammutakse minevikus, lihtsate vastandamiste toel õhutatakse rahvustundeid ja kustuma hakkavat veneviha. Muuhulgas näitas seda Mart Laar teledebatis Edgar Savisaarega. Selmet pakkuda mõni vähegi värskem idee Eesti majanduspoliitikast muutuvas maailmas, klammerdus lärmakalt valitsusjuhi toolile trügiv Laar vanas stiilis ühetaolise tulumaksu kiitmisesse. Tema naiivse loo järgi liiguvad kõik edumeelsed maad Eestile sarnase ühetaolise maksusüsteemi poole ja loobuvad varsti astmelisest tulumaksust. See aga kehtib teatavasti enamikus kõrgelt arenenud maades. Laari vildaka loogika järgi kuuluvad edumeelsete hulka Venemaa, Rumeenia, Slovakkia ja Eesti, kuid “tagurliku” majandusmudeliga riike on hoopis rohkem ning sinna liigituvad Saksamaa, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Soome, Rootsi ja veel kümned kõrge heaoluga maad. Miks nad küll ei kasuta Laari nõu ja on kinni oma vanas aegunud maksusüsteemis!? Lääne demokraatias on siiski ammu taibatud sotsiaalse mõõtme ja ühiskonna solidaarsuse tähtsust, mida ühetaoline tulumaksumudel ei toeta. See kahandab riigi maksubaasi, õõnestab ühiskonna sidusust ja keskklassi kujunemist. Isamaaliidu must pärand ja uus lootus IRL-il on rasked päevad ja tõsiseks mõttetööks polegi aega. Isamaalaste ja hääbuvate respublikaanide sulatamine üheks koonderakonnaks läheb raskelt ja toob üha uusi tagasilööke. Äsja jäid nad eemale võimust Pärnus ja nüüd lahkus Viljandimaal suur hulk rahuolematuid koondparteist. Selle ja muu taustal võib Tõnis Palts muidugi ajada vana ulmejuttu mingist valgete parteide liidust, kuid rahval on üldiselt hea mälu. Isamaalastel ei õnnestu kuidagi maha nühkida seda häbi, kui nad läksid Tallinnas valitsusliitu kõige mustemate Eesti vastaste jõududega – Kogani internatsidega. Kusjuures rahvuslikku Isamaaliitu ja Kogani interliikujaid ühendas üks põhimõte – saada võimule iga hinna eest ja ilma igasuguste põhimõteteta. Nüüd on tärganud uus lootus. Ammusest ajast on Laari parteiga lähedases läbikäimises, müünud koos rublasid ja erastanud ajalehti, teinud ehk muidki hämaraid tehinguid Marek Strandberg ja Agu Kivimägi. Nüüd loodetakse, et nende loodud roheliste partei suudab rahvale end puhta jõuna pakkuda ning korrata Res Publica trikki 4 aastat tagasi. Siin on jäänud tähelepanuta üks Eesti eripära. Kui teistes maades on rohelised enamasti poliitskaala tsentris või vasakul tiival, siis Eestis on nad selgelt parempoolsed ja nende vaated väga sarnased IRL-i omadega. Eks veri ole ikka paksem kui vesi ja samadest juurtest võrsuvad sarnased taimed. Ei saa ju pidada tõsiseks poliitiliseks erinevuseks roheliste ideid rajada kaitseväe ehitised murumätastest ja toota energiat peamiselt tuulest ja sealägast. Pealegi on roheliste seos tuult müüvate ärimeeste majandushuviga nii ilmne, et suuremat poliitikat on raske eeldada. Paraku ei hooli kumbki suuremat Eestis elavatest eri kultuuri- ja elukogemusega inimestest. IRL näitas seda värvikalt ”monumendi-seaduse” menetlemisel. Reformierakonna abiga, kes noolib Keskerakonna valijate hääli, suruti läbi enneolematult rumal ja põhiseadust riivav nõue. Kahjuks riivab see seadus ka paljude Eestis elavate inimeste tundeid ja tahab neilt võtta viimased identiteediriismed. Eriti küüniline on see Laari partei puhul, kes on omakasu huvides teinud koostööd nimelt Kogani seltskonnaga. Nüüd on meil tegu märksa enam oma kaasmaalastega, nagu president Ilvesele meeldib rõhutada, ning mis on ka tõsiasi. Ometi ei soovi me neil isegi mitte kodurahu huvides aidata siinmail juurduda. See aitaks meil ehk enestelgi kõrgemale tõusta, oma minevikuga rahu teha ja Eestit suuremaks muuta – nagu taas meie president üles kutsub. Kesknädal |
|||
| ||||||
|
|
|
