Linnavõimu tööd jälgides täidab ajaleht Pealinn tänuväärt rolli. Linnarahva heaolu suurendavate otsuste kõrval tasuks aga sagedamini vaatluse alla võtta sedagi, mis on viltu läinud ja vajaks kohest korrigeerimist. Toon paar näidet probleemsetest valdkondadest, mis olid jutuks ka volikogu äsjasel istungil. Keskerakond on pidanud vajalikuks leevendada toimetulekuraskustes pensionäride olukorda ja hüvitada neile osaliseltki hinnatõusu. Toetame eakaid tallinlasi kord aastas 700 krooniga (varem 500 kr). See summa on juba kaks aastat püsinud muutumatuna, kuigi elu on vahepeal kallimaks läinud. Hiljutisel kohtumisel kesklinna päevakeskuses märkis enamik kohalolnutest just seda enda jaoks olulise toetusena. Kindlasti tuleks oma elutöö teinud inimeste kasvavaid väljaminekuid ravimitele, toidule ja eluasemele rohkem kompenseerida. Seetõttu andsin eelmisel volikogu istungil menetlusse eelnõu, millega tehakse linnavalitsusele ülesandeks suurendada pensionäridele hinnatõusu kompenseerimistoetust järgmise aasta linnaeelarves 850 kroonini ning 2009. a tuhande kroonini. Arvan, et see on ühtaegu vajalik ja õiglane. Ent abi võivad vajada ka noored inimesed. Sotsioloogilised uuringud on näidanud, et hasartmängusõltuvusest on saanud tõsine oht Eesti ühiskonnale, eriti seetõttu, et kasvab 15-19aastaste mängurite arv. Salata ei saa tõsiasja, et tuhanded pered ning seeläbi ka meie riik on kandnud korvamatut kahju hasartmängudest sõltuvusse sattunud inimeste elu purunemise läbi. Kasiinoomanikud tavatsevad küll rääkida, et nende tuludest toetatakse kultuuri ja lahendatakse sotsiaalprobleeme. Paradoksaalne olukord: ühelt poolt räägime suurenevast sõltuvusohust, elame kaasa oma kaaskodanike traagikale, kuid samas avame järjest uusi kasiinosid kõige käidavamates kohtades, isegi lasteaedade ja koolide läheduses. Ometi on just noored kõige enam ohustatud elanikegrupp. Oli igati loogiline, et niisugusele vastuolule – ütleksin isegi, et kahepalgelisusele – juhtis volikogu tähelepanu just koolijuht: Märt Sults esitas eelnõu, millega tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta hasartmänguseadust. Muudatus annaks omavalitsusüksustele õiguse määrata oma haldusterritooriumil need piirkonnad, kus hasartmängukohti ei tohi rajada. Ühtlasi täpsustuks kord, mille alusel on omavalitsusel õigus keelduda mängupõrgu rajamiseks nõusolekut andmast. Miks sellist muudatust vaja on? Praegu võib omavalitsus vaid tõdeda probleemi olemasolu, aga mitte olukorda otsustavalt parandada. Kuid kes siis veel, kui mitte kohalik omavalitsus peab oma elanike heaolu eest kõigekülgselt hoolt kandma. Lootusetult hilja on tegelda sõltuvusse sattunute probleemidega. Toetan erakonnakaaslase Sultsi ettepanekut, et kohalik võim peab saama õiguse määrata need piirkonnad, kus hasartmängukohtade avamine pole lubatud. Kindlasti tuleb aga keelata kasiinod lasteasutuste läheduses. Kaaluda tasub sedagi, kuidas siduda kasiinode sissetulek mängusõltlase pere ülalpidamisega. Olen veendunud, et Eesti edasine areng saab minna üksnes suurema ühiskonnasisese tasakaalu ja õigluse suunas. Aeg on hakata tegudega näitama, et oleme märganud enda kõrval elavaid nõrgemaid, kellele tuleb abi pakkuda. Pealinn |
|||