Toomas Vitsut

Head kolleegid,

Kui tööaastat võrrelda ööpäevaga, siis pöördub kõik pea peale. Kõige valgem aeg – suvi – osutub ööks, sest öö on ju kõige pikema puhkuse aeg. Ning aastavahetus osutub... lõunavaheajaks keset tööaega. Me läheksime justkui lõunale, võtame uue aasta vastu – ja siis jätkame tööl poolelijäänut. Eraelus ehk tehakse kuuse alla aastalõpu-kokkuvõtteid. Kolleegidega sobib kavandada tulevikku – seda, mis me uuel aastal edasi teeme.

Uus aasta tuleb Tallinnale tähtsam kui võib-olla ükski teine tema ajaloos. Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast saab esmakordselt kogu Euroopa pealinn. Tallinn muutub Euroopa Liidus kultuuripealinnana ühekorraga sama tähtsaks kui Brüssel! Mul on kahju neist inimestest, kes ei taju selle sündmuse ajaloolist mastaapi, kes arvavad, et mis seal ikka erilist – eks me siis laula valjemini ja tantsi hoogsamalt, kui võõrsilt tuleb rohkem publikut.

Me peame mõistma, et aasta 2011 on Tallinna enesetõestuse aasta. Tallinn peab näitama, et ta on euroopaliku kultuuriga linn. Euroopaliku poliitilise kultuuriga, euroopaliku liikluskultuuriga, euroopaliku suhtluskultuuriga pealinn. Ma tahaksin loota, et me suudame seda maailmale näidata.

Mida me kindlasti näidata suudame, on see, et Tallinnast saab aastal 2011 ka Eesti kultuuripealinn. Pea kaks aastat oleme volikogus loonud Euroopa kultuurilinnade võrgustikku Eestis. Nüüd, umbes kuu aega tagasi, jõudsime vahefinišisse ja uude starti. Meie algatusel tegid 18 kultuurivõrgustiku linna ära kolm tähtsat asja.

Esiteks – mõtlesid läbi, mille poolest nad erinevad teistest linnadest Eestis ning Euroopas; milles on nende ainulaadsus. Ja selgus, et näe – tõepoolest on igaüks millegi poolest eriline, millest varem teadlikki poldud.

Teiseks – linnad otsisid oma intensiivsest kultuurikalendrist üles üheainsa, kõige tähtsama, oma linna tunnusürituse. Just sellise, mida pole teistel linnadel ei Eestis ega ka Euroopas. Ja sellise, mis ei konkureeri kalendris teiste linnade tunnusüritustega. Nii tasakaalustatud kultuurikalendrit ei ole Eestil mitte kunagi varem olnud. Tallinna volikogu algatusel tehti see ära.

Ja kolmandaks – linnad teadvustasid endale, et tegutsemaks edukalt võrgustikuna, peavad nad reklaamima mitte ainult iseennast, vaid ka oma lähimaid naabreid – kes siis vastavad samaga. Et kui külaline Tallinnast minema hakkab, siis suunatakse ta ühest võrgustiku linnast teise – ning igas kohas toimub midagi põnevat ning ainulaadset.

Aga me ei tohiks saavutatuga piirduda ning meid ootab järgmisel aastal ees oma ideede tutvustamine ka Euroopas. Tallinna algatusel võiks tekkida kõikide seniste Euroopa kultuuripealinnade liit. See on üks asi, mis tuleks järgmisel aastal ära teha.

Nii et, kolleegid, meid ootab vaeva- ja rõõmuküllane tööaasta. Teeme siis nüüd väikese hingetõmbepausi ja käime lõunavaheajal ära. Head aastavahetust kõigile!