Toomas Vitsut

Lugupeetud visionäärid ja kaasamõtlejad!

Mul on hea meel teid tervitada Tallinna 9. visioonikonverentsil.

Oleme üheksal korral arutanud Tallinna tulevase arengu teid. Täna püüame selgusele jõuda siinsetel mägedel paiknevate elurajoonide tulevikus. Peagi täitub pool sajandit päevast, kui Mustamäele püstitati esimesed, massilise elamuehituse algust tähistavad suurpaneelmajad. Need said terve ajajärgu alguseks nii Tallinnas kui ka kogu tollases Nõukogude Liidus, aga tegelikult ka paljudes teistes Euroopa linnades. Sellised majad moodustavad umbes kolmandiku kogu Tallinna elamufondist. Seega väga olulise osa.

Nüüd on aga kätte jõudnud aeg, kus oleks mõistlik teha plaan nende elurajoonide tuleviku kohta. Seejuures ei soovita ma takerduda tänasesse päeva või – mis veelgi halvem –minevikku. Jäägu see ajaloolaste arutada, kas magalate rajamine sellisel kujul oli hea või halb, õige või vale. Visioonikonverents tegeleb tuleviku-lahenduste otsimisega ja selleks oleme me täna siia kutsunud mitme valdkonna helgemad pead. Seega – me ei ole tulnud parandama minevikku, vaid kavandama tulevikku.

Meie esmane soov ja ülesanne on vältida neid ohte, mis võivad kaasneda tegevusetusega. Aga me võiksime ka parandada „mägedel“ elavate inimeste elukvaliteeti, ja seda läbi amortiseeruvate elamupiirkondade kaasajastamise. Püüame täna lahendusi näha pikal ajahorisondil. See, mis täna ei tundu aktuaalne, võib mõne aja pärast olla möödapääsmatu. Aga siis ka märksa kallim teostada. Suurte probleemide lahendamine kohe ja kiiresti võib tunduda ebareaalne, aga piisava ajavaruga muutub see täiesti reaalseks. Muidugi eeldusel, et  on olemas ka teostatav plaan. Ma loodan, et tänane visioonikonverents sellise plaani tekkimisele oma tõuke ka annab.

Viiskümmend aastat tagasi ehitatud majad olid oma aja lapsed, tollastest võimalustest, standarditest ja tõekspidamistest sündinud. Tänaseks on need nii füüsiliselt kui ka moraalselt  vananemas või vananenud ja vajavad seega ka vastavat kohtlemist. Korterite planeeringud läbikäidavate tubade ja väikeste köökidega ei vasta tänapäeva nõudmistele. Piirded ja kommunikatsioonid on seisundis, kus nende parandamine pole enam majanduslikult mõttekas või võimalik. Kuna energiasääst ei olnud ehitamise ajal aktuaalne, köetakse lisaks korteritele ka ilma. Eksperdid küll ütlevad, et 50 aastat  püsinud majad püsivad veel teist samapalju. Omaltpoolt küsin aga vastu, kas ka inimesed soovivad siis samasugustes majades veel nii kaua elada?

Meil on valida kolme alternatiivi vahel, millest igaühe kasuks otsustades saame erineva tulemuse.

Esimene võimalus on mitte midagi ette võtta. See oleks mugav – siis ei pea midagi otsustama ega tegema, praeguseks säilinud ressurss kulutatakse lihtsalt teatud aja jooksul ära. Ühtlasi tooks see valik aga endaga kaasa vaikse, kuid kindla slummistumise. Need arengud on üsna täpselt ennustatavad, maailmapraktikas kogetud ja tavaliselt ka nii võimudele kui naabruskonna elanikele rohkesti probleeme valmistavad.

Teine võimalus on see, mida juba ka rakendatakse – ehk praeguste elamute renoveerimine. Selliste tööde käigus lahendatakse probleemid osaliselt. Vahetatakse aknad ja majasisesed kommunikatsiooni ning muudetakse maja soojapidavamaks. Samas jäävad uuendamata kandekonstruktsioonid ja siseplaneering, kuna kandvaid siseseinu ei saakski nihutada.

Kolmas võimalus on asendamine. Selle käigus lammutatakse vana maja ning ehitatakse samale kohale uus, nüüdisaja ootustele ja nõuetele vastav. Nähakse ette parkimiskohad autodele, mis täidavad praegu haljasalasid, kaasajastatakse korterite planeeringut, paigaldatakse lift jpm. Mis kõige olulisem: asendamine annab vabad käed kasutamaks innovaatilisi, säästlikke ja tulevikku suunatud lahendusi.

Kui esimene valik selgelt ei anna soovitud tulemust ja teisel juhul pole päris kindel, mil määral see õnnestub, siis kolmandal juhul on kõik meie endi kätes.

Tänane visioonikonverents ei anna kindlasti vastuseid kõikidele küsimustele, mis on seotud uue elu toomisega praegustesse magalatesse. Kuid me sõnastame probleemid, millele tuleb leida varem või hiljem lahendus. See on igal juhul samm selles suunas, et jõuda ka reaalse ja sobiva tulemuseni. Tulemuseni, mis kõige enam rahuldab inimesi, kes peavad Mustamäed, Õismäed ja Lasnamäed oma koduks.

16.11.11