Kui ajakirjanik küsis Tallinna koalitsiooninõukogu tänase arutelu kohta, selgitasin talle, et teemaks oli uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis toob Tallinnale kaasa mitmeid probleeme. Need tekivad näiteks kesklinna koolidega, täpsemalt eliitkoolidega, kuhu praegu soovib pääseda umbes 600 õpilast rohkem kui seal kohti on. Kommentaariks Tallinna üldhariduskoolide pöördumisele lapsevanemate poole tuli tõdeda, et kuni teatud valdkonnad on alarahastatud, tuleb ka otsida alternatiivseid variante. Haridus on Eesti riigis kahjuks üks selliseid valdkondi. Kui väidetakse, et Tallinn panustab omapoolselt haridusse vaid viis protsenti sellest summast, mille annab riik, siis ei saa kuidagi võrrelda Tallinna mistahes väikese omavalitsusega. Tallinnal on kindlasti oluliselt rohkem kohustusi ja üldse teistsugune roll omavalitsussüsteemis. Minu teada on ka Tallinn ainus Eesti omavalitsus, kus õpetajatele makstakse lisa. Samamoodi teeme mitmeid muidki asju Eestis ainsana – nt peame üleval loomaaeda ja lauluväljakut, mida kasutab terve Eesti rahvas. Niisiis ei saa kuidagi väita, et Kihnus või Tallinnas peaks asju ühtmoodi ajama. Veidi hiljem võis sellegipoolest uudistest lugeda, nagu oleks Vitsut öelnud, et Tallinn ei panusta haridusse nii palju kui teised. Tegelikult – mida sai ka öeldud – ei saa me panustada nii palju kui tahaks. Põhjustest, sh omavalitsuste tulubaasi riigipoolsest kärpimisest, olen aga siin juba kirjutanud. |
|||
| ||||||
|
|
|
Lisa uus kommentaar