Toomas Vitsut

Tallinna volikogu peab homme 2010. aasta viimase istungi ja tähistab ühtlasi Tallinna vapipäeva.

Vapipäev märgib linnavolikogu esmakordset kokkutulemist Tallinnas, mida hakati tähistama kolm aastat tagasi. Tallinna volikogu esimene istung toimus 22. detsembril 1877. Kuni selle ajani oli Lübecki õigus kehtinud vaid all-linnas, kus raele kuulus nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.

1877. aasta linnareformiga hakati aga neljaks aastaks valima linnaduumat ehk -volikogu, kes esindas linna kogukonda tervikuna ning valis omakorda linnapea ja neljast linnanõunikust koosneva linnavalitsuse.

Juba sajandeid on Tallinnas kasutusel olnud kaks vappi. Kui algselt oli Toompea võimu tunnuseks väike vapp, mille kasutusõiguse sai hiljem koos piiramatu kohtuvõimuga ka raad, siis Lübecki linnaõiguse ja all-linna sümboliks oli suur vapp. Sellest sai ametlikult Tallinna vapp 1937. aastal. Suur ehk täisvapp taastati Tallinna linnavolikogu otsusega 23. maist 1991.

Vastavalt Tallinna põhimäärusele on alates 2007. aastast vapipäev 22. detsembril. Linnavolikogu märgib seda lõppeva aasta viimase istungiga. Pärast päevakorra ammendamist volikogu istungisaalis suunduvad linnavolinikud Raekotta, kus kuulatakse traditsiooniliselt „Tallinna oratooriumi“, võetakse vastu volikogu liikme ametimärgid ning antakse oma tegudest aru jõuluvanale.

Vapipäeva puhul avab linnavolikogu esimees Toomas Vitsut homme ka näituse Karl Burman noorema ja vanema töödest, mis kuuluvad volikogu liikme Daisy Järva erakogusse.