Tallinnal ja Riial on, millest teineteisega rääkida. On, mida teineteise kogemustest kõrva taha panna. Juba aastaid on meil olnud võimalik selles veenduda ja mul on hea meel, et see veendumus kestab. Riiast on üha ilmsemalt saamas kogu Baltikumi pealinn. Osalt õigustab seda ajalugugi – oli ju Riia omal ajal ka Lõuna-Eesti ehk Põhja-Liivimaa pealinn, samal ajal kui Tallinn oli pealinnaks vaid Põhja-Eestile, Eestimaa kubermangule. Nüüd on ajad muutunud, riigipiirid kulgevad teisiti ning jagavad sõbralikult meie vahel Valga/Valka linna. Riia mõju pole aga mitte kitsenenud, vaid laienenud: teist on saanud Baltikumi õhuvärav ja saamas Via Baltica keskne sõlm. Euroopa kultuuripealinn Ka Tallinna rahvusvaheline mõju kasvab. Samal ajal kui Riiat üha laiemalt käsitatakse Baltikumi pealinnana, saab Tallinnast kogu Euroopa pealinn – Euroopa kultuuripealinn aastal 2011. See on meile suur au ja suur ülesanne. Viimati oli Tallinn nii vastutusrikkas rollis aastal 1980, kui me võõrustasime Moskva olümpiamängude purjeregatti. Sellega saime tookord tublilt hakkama ning oleme veendunud, et ei tee endale häbi seekordki. Tallinn valmistab ette aastaringse kultuuriprogrammi, pakkudes kõike, mis meile endile huvitav tundub ja millest me arvame, et see võiks huvitada ka teid, meie lähimaid naabreid, ning üldse kogu Euroopat. Tere tulemast Tallinna, riialased! Kuid aasta kestab vaid 365 päeva, aasta lõpeb. Meie idee on kasutada neid loetud päevi selleks, et anda Tallinna kultuurielule uus arenguimpulss. Me tahame, et Tallinn mitte ainult ei saaks, vaid ka jääks Euroopas tuntuks kui kultuuripealinn. Kuid me tahame veelgi enamat. Eesti Vabariigi pealinnana tahame, et Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna mõju laieneks kogu Eesti kultuurielule. Me tahame, et 2011. aasta märgiks kogu Eesti kultuurilise uuenemise algust. Euroopa kultuurilinnad Eestis Selle eesmärgi nimel on Tallinna volikogu käinud välja pretsedenditu, võiks öelda: ajaloolise algatuse. Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna eestvedamisel on tähtsamatest Eesti linnadest kahe aastaga moodustatud võrgustik „Euroopa kultuurilinnad Eestis“. Tallinna ideega on ühinenud Valga, Pärnu, Viljandi, Suure-Jaani, Tõrva, Otepää, Elva, Tartu, Võru, Põlva, Haapsalu, Paide, Rakvere, Jõhvi, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva. Kujunemas on võimas Eesti linnade kultuuriühendus, millel pole ajaloolist pretsedenti. Ühiselt Euroopa tähelepanu valgusvihku astudes küsivad need 18 linna nüüd endalt: aga mille poolest me Eesti kultuuri esindajatena üksteisest erineme, mis teeb igaühe meist ainulaadseks teiste Eesti linnade seas ja mis teeb igaühe meist unikaalseks Euroopas? Koduloolise või vabariikliku mastaabi asemel tõusevad linnad nüüd Euroopa mastaapi. Seda mõistes püüavad nad leida ideid, mis neid eristaksid ja kogu Euroopa kultuuris nähtavaks teeksid. See on suur töö, mis kindlasti ei lõpe aastaks 2011, aga milleks aasta 2011 annab tõuke. Pika perspektiivse arengu tõuke, mitte ühekordse juhusliku müksu. Esmakordselt Eesti kultuuri ajaloos ühitavad linnad oma kultuurikalendri, otsivad oma sisukast kultuurielust välja selle keskse sündmuse, millega võiks silma paista Euroopa kaardil, ja püüavad oma aasta sündmused ajastada nii, et nad üksteisega mitte tarbetult ei konkureeriks, vaid üksteist võimendaksid. Kultuurivõrgustik Sama tähtis on linnade logistiline võrgustik. Me tahame iga Tallinnasse saabunud külalise edasi juhatada lähimasse võrgustiku linna, kust ta juhatatakse jälle edasi järgmisesse – ja sealt järgmisesse, ja järgmisesse... Et kogu aeg oleks huvitav, et moodustuks kordumatute elamuste ahel. Kui panna kokku turundus ja folkloor, siis võiks öelda vanasõna modifitseerides: annad Tallinnale näpu, tema võtab terve käe! Eestisse saabunu peab tundma, et ta on heades kätes, et tema tuleku peale on mõeldud, selleks on valmistutud, ta on teretulnud. Kui ühinenud linnu oli alles 10, siis trükkisime Euroopa kaardi, millele märkisime nende kõikide sõprus- ja partnerlinnad maailmas, eeskätt Euroopas. [NÄIDATA KAARTI!] Selgus, et meil on tegelikult väga tihe Euroopa kultuurivõrgustik juba olemas. Kui aastaks 2011 kõik need suhtluskanalid, mis vahepeal võivad olla umbe kasvanud, täielikult avada, saab Tallinnast selle veresoonkonna süda. Nii nagu Tallinn, ei ole Eestigi üksi. Meil on kultuuriliselt väga huvitavad, väga tugevad naabrid. Kolm peamist ja säravaimat nende hulgast on Helsingi, Peterburi ja Riia. Helsingiga seob meid 1965. aastast tihe laevaliiklus, mis aasta-aastalt toob Tallinna aina rohkem külalisi. Tänavu kevadel käis Tallinna volikogu delegatsioon külas Peterburi kolleegidel, kellega leppisime kokku, et sinna, Venemaa põhjapealinna saabunud juhatatakse edasi ka Euroopa kultuuripealinna. Ja mul oleks väga hea meel, kui me oma praegusel kohtumisel lepiksime kokku, et samasuguse teejuhi rolli võtaks endale ka Baltikumi pealinn Riia. Et Baltikumi õhuvärava kaudu teie kaunisse linna saabunud külalised, olles küllaldaselt tutvunud Riiaga, juhatataks siit teeotsale, mis viib Euroopa kultuurilinna Pärnusse, Euroopa kultuurilinna Valka ning Euroopa kultuuripealinna Tallinnasse. Hea tahte protokoll Aastal 2014 saab Riiagi Euroopa kultuuripealinnaks. Tallinn kui Põhja-Euroopa merevärav võib lubada, et Eesti kultuurilinnade võrgustik hakkab siis tööle ka Riia kasuks, nii nagu Riia võib aastal 2011 olla kasulik Tallinnale ja kogu Eestile. Tasub mõelda, kas me äkki peaksime veel tänavu alla kirjutama sellesisulise hea tahte protokolli! Teen ettepaneku see meie suhteid tugevdav dokument allkirjastada Tallinna raekojas tänavu novembri lõpus, kui peetakse VIII Tallinna visioonikonverents – teemaks Euroopa kultuuriühtsus. Minu meelest oleks just visioonikonverents õige raamistus, deklareerimaks Tallinna ja Riia partnerlust ja koostööd tulevaste Euroopa kultuuripealinnadena. Armsad kolleegid! Me tulime siia ideedega, sest teame teie võimet vaimustuda sellest, millel on perspektiivi linna arengu seisukohalt. Usun, et isegi pärast seda lühiajalist Tallinna volikogu visiiti Riia volikokku me läheme lahku targemate ja teotahtelisematena kui olime eile. Jõudu meile, tulevastele Euroopa kultuuripealinnadele! |
|||
Lisa uus kommentaar