Toomas Vitsut

Kui Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas satub tõsisema kriitika alla – aga seda juhtub tal keskmiselt kord kümne aasta kohta –, siis on see ikka seotud rahaga.

Veerandsada aastat tagasi oli ta sunnitud lahkuma tolleaegsest Hoiukassade Peavalitsusest, kus avastati kahtlasi tehinguid. Eesti Panga kunagisele presidendile tõi karjääri rängima tagasilöögi 10 miljoni USD „investeerimine“, mille eest ta anti kohtu alla. Nüüd ründab Kallast rahvusvaheline meedia kahtlustega finantspettuste uurimise saboteerimises viis aastat tagasi.

Kallas on igal oma ametikohal püüdnud jätta endast tõhusa ja tulemusliku liidri muljet. Nagu on avaldanud temavastaste süüdistuste tõstja, Euroopa Kontrollikoja endine liige Maarten Engwirda, võis Kallasele kätte maksta just seesama – ametisse astumisel seatud eesmärk saavutada oma töös kiirelt tulemusi. Sellest siis ka väidetav surve audiitoritele aruandeid tegelikkusest ilusamaks kirjutada.

Kallas mõistagi eitab igasugust süüd ja ähvardab enda ründajaid kohtuga. Nagu öeldud, poleks kohtusseminek tal esmakordne. Eestis suutis ta kümmekond aastat tagasi loost küll peaaegu puhtalt välja tulla (vaid üksikud vaiksed hääled meenutasid seda siis, kui ta oma karjääriredelil järgmisele pulgale hakkas ronima). Mäletatavasti kohtuasi lihtsalt lõpetati ilma lõpliku tõeni jõudmata, aga huvitav on teada, et selle afääri niidid sidus Virko Lepassalu kokku Silvio Berlusconi valimiskampaania skandaalsete rahastajatega raamatus „Kallase afäär. 10 miljoni dollari kadumise lugu“. Lugege ja otsustage ise!