Toomas Vitsut

Head kolleegid Kotkast ja Tallinnast,

Täna tõi meid kokku üks väga hea põhjus – Kotka ja Tallinn sõprussuhted kestavad juba 55 aastat. Ja ma olen rohkem kui kindel, et juubelile pühendatud ajaloolise tagasivaatega me mitte ei konserveeri neid suhteid, vaid anname koostööle uue hoo.

Hyvät suomalaiset ystävät, tervetuloa taas Tallinnaan! Teidän kanssa tapaamme aina vanhoina ystävinä. Viisikymmentä viisi vuotta – kultahäät jo takana päin – on ollut todella pitkä ja antoisa aika. Kumminkin edelleen on hyvin mielenkiintoista tavata kanssanne. Ainakaan meidän ei tarvitse muistuttaa toinen toista ikävistä vanhoista asioista – olemmehan toistemme  historian oppineet jo monien vuosikymmenten kuluessa.

Joukossamme on tänään kuitenkin nuorempia kollegoita, jotka ovat olleet kaupunginvaltuutettuina vasta lyhyen ajan. Niinpä korostaisin tässä yhteydessä muutamia faktoja Kotkan ja Tallinnan ystävyyden historiasta.

Kui Kotkal oli 1950-ndate aastate alguseks juba kolm sõpruslinna – need olid mõistagi Rootsis, Taanis ja Norras –, siis  Tallinna jaoks sai Kotka 1955. aastal esimeseks sõpruslinnaks üldse. Külaskäigud kahe linna vahel olid toimunud küll juba enne riikidevahelise kokkuleppe sõlmimist. Ainuüksi lepingu ettevalmistamine oli kestnud 2 aastat. Enne Teist maailmasõda toimisid suhted siiski ka ilma ametliku lepinguta. Tallinnas käis Kotka üliõpilasrühm ja Tallinna maadlejad võistlesid Kotkas.

Ametlike sõprussuhete algatamise eest oleme tänu võlgu kunagise ühingu "Soome - NSV Liit" Kotka osakonnale. Raudse eesriide taha peidetud Tallinnale tähendas see partnerlus väga palju – Kotka aitas meid rahvusvahelises suhtlemises ja oli pikka aega Eesti ainsaks aknaks Euroopasse.

Muidugi oli need suhted vürtsitatud nõukogude korrale omaste nõudmiste ja piirangutega. Kuna algusaastatel ei olnud veel laevaühendust Eesti ja Soome vahel, siis tuli külla sõita mööda maad – Leningradi kaudu. Aga tänu sellele venis ka külaskäigu aeg enam kui nädala pikkuseks.  

Nii nagu Soome televisioon avas eestlastele hulk aastaid juurdepääsu vabasse maailma, on ka Kotka–Tallinna koostöö andnud meie riikidele nii mõndagi uut ja head. Näiteks 1958 andis Georg Ots oma esimese kontserdi Kotkas, toimusid maavõistlused mitmel spordialal, hakati õppima naabri keelt. Kotkas asub Soome suurim eestikeelne raamatukogu.

1969. aastal toimusid esimesed Kotka päevad Tallinnas ja täpselt aasta hiljem esimesed Tallinna päevad Kotkas. Üle lahe sõitis koguni 230-liikmeline delegatsioon. Ja kui 1978. aastal tähistas Kotka linn oma 100-aastast juubelit, oli kohal ka Tallinna esindus, kes lubas kinkida Lenini ausamba. Juba järgmisel aastal avati  Kotkas pidulikult see ühekäeline monument, mille olid omamoodi vimkana tollasele võimule meisterdanud Eesti tippkunstnikud.

Tänase päevani on sõbrad Kotkas seda kingitust heatahtlikult hoidnud ning see on meie suhetele ehk isegi värve lisanud. Mees minevikust oli mängus ka siis, kui partnerluse 50. aastapäeva tähistamiseks valmis Tallinna tellimusel film pealkirjaga „Ühekäeline Lenin”. Tallinnas avati aga sõpruse märgina 1981. aastal Kotka päevade ajal kauplus „Kotka”.

Värskematest kokkupuudetest on paljudel veel meeles kolm aastat tagasi toimunud Kotka linnavolikogu ja linnavalitsuse 50 liikme visiit Tallinnasse, kus rääkisime linnakodanike kaasamisest otsustusprotsessi. Aasta pärast järgnes meie volikogu vastukülaskäik Kotkasse, kuid sealset hävitavat kaotust jalgpalliväljakul eelistaksime unustada.

 Virolaisille ilmaisu „ystävyyskaupunki Suomessa“ tuo ensimmäiseksi mieleen Kotkan kaupungin, olen siitä vakuuttunut. Toivottavasti kahden kaupunkimme ystävyydestä ovat voittaneet myös molemmat maat ja kansat. Toivotan tämänpäiväiselle seminaarille hyvää jatkoa, kuten myös ystävyydellemmekin