Toomas Vitsut

Nii nagu eeldasingi, tekitas elavat vastukaja mu arvamuslugu „Vene kaart Eesti poliitilises mängus“, mis ilmus Postimehes 24. jaanuaril. Kommentaare tuli ühest äärmusest teise – nii  toetavaid kui ka laussõimu. Seda teemat käsitledes ma ei eeldanudki, et kõik minuga nõustuvad. Vastasel juhul poleks olnud mõtet üldse kirjutada. Arvamusi sain ka meili teel, millest ühele ka siin vastan.

Esmalt saabunud e-kiri muutmata kujul.

Lugupeetud Toomas Vitsut

Lugesin Teie mõtteid „Vene kaart poliitilises mängus“. Mulle piisab mõnest väitest, et teiega mitte nõustuda:

„Teatavasti oli ja on endisi julgeolekumehi ka demokraatlike riikide, sh USA tüüri juures.“ -Ütleksin, et on tohutu vahe demokraatlike riikide julgeolekuga, sh KAPOga ja FSBga.

„Sageli jääb arusaamatuks, kelle asju seoses Venemaaga aetakse – kas Eesti või mõne suurriigi oma“. - ????????? Eesti on demokraatlik riik, mis kuulub NATOsse ja Eusse ja nendega tehakse koostööd.

„Juba täna oleks mõistlikum olla suhetes venelaste ja Venemaaga omakasupüüdlikum ning ajada Eesti riigi suveräänset poliitikat, mitte käituda mõne teise riigi lakeina“ - ???????? Vaadake eelmist kommentaari.

Need väited näitavad selgelt, et teie ei oska vahet teha lääne demokraatiate ja totalitaarsete riigide vahel. Eesti on teadaolevalt EU ja NATO liige, need on kõik riigid, kes tunnustavad läänelikke demokraatlikke põhimõtteid. Venemaa on endiselt totalitaarne ja ekspansionistlik riik. Veelgi enam paneb imestama, et Keskerakonna juhtkond ei ole ennast distantseerunud Edgar Savisaare koostööst Venemaaga. Ühe sõnaga kiidate heaks asjaolu, et endise vallutaja käest minna rahaküsima!!!!!

Vaadake ka Heritage Foundation ja muid aruandeid selle kohta kuidas Venemaa positsioneerib ennast küsimustes nagu vabadus, majandusvabadus, korruptsioon, pressivabadus jne. Neid numbreid vaadates ja meie lähiajalugu meeles pidades ei saa tõesti teie lapsiku demagoogiaga nõustuda.

Mind huvitab, mis küsimusetes on Eesti liiga põikpäine ja kuidas meie peaksime konkreetselt käituma, et suhted Venemaaga paraneksid. Jään vastust huviga ootama!’

Parimate soovidega

Toomas Käbin

Mu vastus:

Iga lugeja teeb muidugi omad järeldused ja rõhuasetused, aga need detailid, mida teie sellest loost välja noppisite, ei ole küll peamine, mida mina rõhutada püüdsin. Ka teie reaktsioon kinnitab tegelikult minu väidet, et nn „vene teema“ puhul on raske külma pead ja kaalutlevat mõtlemist säilitada. Nende detailide väljatoomine oli mõeldud pigem loo mõtte illustreerimiseks.

Ma arutlesin selle üle, mis minu arvates oleks meie suhtlemisel Venemaa ja venelastega kasulik ning mis mitte. Kasulik just Eesti kui iseseisva riigi seisukohalt. Ma jään oma väite juurde, et ettearvatav primitiivne reageerimine pole tark ega ka meile kasulik. Esiplaanile tuleb tõsta Eesti riigi huvid, mis igal juhul ei pruugi kokku minna meie liitlaste huvidega. Seda enam, et meie liitlaste käitumine on sageli vägagi omakasupüüdlik. Mingist raha küsimisest pole minu loos poole sõnagagi juttu ja see ei puutu ka kuidagi antud teema arendamisse.

Kuid jutt headest ja halbadest eriteenistustest kõlab umbes nii, nagu muinaslugu heast hundist, kes sööb ainult porgandeid. Selle valdkonna kohta lugenuna julgen väita, et eriteenistuste töömeetodid ja moraal ei erine üksteisest, sõltumata riigikorrast. Vahe on ainult nende allutatuses tsiviilkontrollile.

Samuti rõhutan veelkord, et Venemaaga suhtlevad ja vajadusel teevad koostööd kõik meie demokraatlikke põhimõtteid tunnistavad partnerid Euroopa Liidus ja NATOs. Kui on tegemist mõnede poliitikute omakasupüüdlikkuse või rumalusega, siis sellele kaasa kiita ma ei kavatse. Ka siis mitte, kui mu seisukohad satuvad kriitika alla.