Kasutaja Toomas ajaveeb

Miks me vajame uut kooli?

Vaadakem maailmakaardile – käib selle kohendus; meile on jäetud kõrvalroll. Nädalavahetusel tegin kodus inventuuri, lugesin vanu väljalõikeid. Ja märkasin, et meie keelehuvi on rahva hulgas langenud. Mitte keegi ei tegele enam eesti keelega, arutatakse vaid, kas "neeger" tohib veel ütelda. Kuhu on kadunud rahva huvi oma emakeele ja tema tuleviku vastu?

Meil pole eesti kultuuri erikooli, aga võiks olla. Collegium Estonicum ei tohiks olla eliitkool mingis muus mõttes, kui et sinna kooli kogunevad inimesed, kellel on missioonitunne eesti kultuuri pärast. Nimetagem seda siis missioonikooliks, mille tahame Tallinnas ellu kutsuda.

Noorenev Eesti

Õpetajate päeval 5. oktoobril 2014 Tallinna Raekojas

Lugupeetud õpetajad, head kolleegid! Ma söandan teid nimetada kolleegideks, sest linnavolikogu esimehena volikogu saalis istungeid juhatades tunnen nii mõnigi kord end klassijuhatajana ja täidan ka koolidirektori ülesandeid. Eesti Vabariik nooreneb kiiremini kui vananeb – mitte demograafilises, vaid mentaliteedi mõttes. Nädalapäevad tagasi leidis endine Tallinna linnapea Tõnis Palts, et meie "riiki juhivad lapsed", kes ilmutavad "noor-leninlikku ülbust". Ehkki ta ütles seda oma huvisid silmas pidades, oli tähelepanek õige. Eestis on tõesti tekkimas mingi uus, noorte mentaliteet, mille olemus alles päev-päevalt selgub.

Uusaastatervitus juudi kogukonnale

Šalom alejhem! Tallinna linn õnnitleb oma juudi kogukonda uusaastapüha, roš hašaná puhul. Üle kogu maailma puhutakse selle päeva puhul sünagoogides sikusarve, ning juudi kodudes süüakse traditsiooniliselt mee sisse kastetud leiba. Nii väljendatakse soovi, et uus aasta tuleks "magus", edukas. Lubage mul sedasama soovides ühineda täna juudi kogukonnaga.

Euroopa kultuurilinnad Eestis

Võrgustiku Euroopa kultuurilinnad Eestis esindajad kogunesid Balti keti 25. aastapäeval Haapsalus, kus sisuka arupidamise kõrval heisati võrgustiku lipp ning tähistati ühtlasi Haapsalu linna sünnipäeva.

Olümpiaadivõitjatele Tallinna Raekojas 22. augustil 2014

Head noored ja targad kaaslinlased, austatud õpetajad!

Tulime täna siia alustama uut kooliaastat, aga teeme seda kokkuvõttega senistest saavutustest.

Eesti pealinnal Tallinnal on üksainus võimalus tuleviku-maailmas silma paista. Jäägu minevikku see klassikaline filmilause: "Me oleme Tallinnast, me maksame!" Sellega maailmas läbi ei löö. Aga kindlasti oleme me ühiselt väga palju saavutanud, kui ükskord öeldakse: "Ta on tark! Ta on Tallinnast."

Eestis on käibel austav-irooniline kinnisväljend "Tallinna kilud". Kunagine Tartu Ülikooli rektor Peeter Tulviste ütles kord, et "Tallinna Ülikool" kõlab nagu "Tartu kilud". Minu teada Tartu kilusid veel olemas ei ole, aga meie oleme nüüdseks Tallinnas tõestanud, et Tallinna Ülikool on võimalik ka rahvusvaheliselt.

Millest see räägib? See räägib Tallinna ja tallinlaste võimsast vaimupotentsiaalist, meie linna valmisolekust areneda ning ennast maailmas nähtavaks teha. See räägib Tallinna inimeste tahtest olla haritud, emade-isade valmisolekust panustada oma laste koolitusse, õpetajate innust jagada teadmisi rohkem kui nõuab ametlik õppekava, koolilaste vaimsest ahnusest – teada rohkem, suuta rohkem ja kindlasti ka – teenida rohkem ehk tuua rohkem kasu.

Kui nina on viltu, pole peegel süüdi

Ajakirjanikud küsivad hinnangut linnapea jt linnavalitsuse liikmete esinemise kohta linnavolikogu ees, kusjuures on juba ise neis küsimustes andnud hukkamõistva hinnangu. Minu vastus Delfi ajakirjanikule oli aga järgmine.

Tegelikult kipub volikogu istungitel olema probleem siiski küsijas ja küsimuses – kui see pole tõsine või on mõnitav, siis ei saa ka oodata sisulist vastust.

Tallinna volikogus on olnud kombeks suhelda vastastikku lugupidavalt, kuid kahjuks on IRLi praeguse fraktsiooni kaudu saali jõudnud arrogantne ja nihilistlik mentaliteet. Huligaanid kipuvad kujundama volikogus ebakonstruktiivset õhkkonda ja ebaprofessionaalset suhtlemistooni. See diskrediteerib mitte ainult IRLi fraktsiooni, vaid tervet volikogu opositsiooni ning muudab sisuliselt kogu nende hääle mitte tõsiselt võetavaks.

Et mitte jääda üldsõnaliseks, siis paar näidet. Osa volinikest võtab endale õiguse tulla istungile ettevalmistamatult, eelnõudega tutvumata, ja hakkab siis saalis nõudma, et linnapea või abilinnapea talle eelnõu ette loeks. Kui seda ei tehta või vastus ei meeldi, siis arvab küsija endal õiguse olevat vastaja suhtes alandavateks märkusteks. Mõni volinik peab aga oma kolleegidest koguni nii vähe lugu, et saabub istungile ebakainena, teeb saalis lärmi ja esitab küsimusi üksnes eesmärgiga vastajat mõnitada.

Ma arvan, et enamikule kolleegidest on vastuvõetamatu volikogu töö säärane segamine ja alavääristamine. Kokkuvõttes kujundab see  ennekõike hinnangut huligaanitsejate suhtes.  

 

 

Koostöömemorandumi allkirjastamine

Tallinna initsiatiivil loodud Eesti linnade koostöövõrgustik Euroopa kultuurilinnad Eestis on nüüdseks laienenud väljapoole Eestit ja leidnud koostööpartneri Itaalias – 2019. a Euroopa kultuuripealinna kandidaadi Matera linna näol. Allkirjad pandi 4. juunil Materas.

Kõne stipendiumide üleandmisel Poska majas 15. mail 2014

Lugupeetud rektorid ja professorid, head stipendiaadid ja kolleegid!

Täna hommikul kuulutasime siinsamas majas välja Jaan Poskale püstitatava mälestusmärgi kavandikonkursi võidutööd. Võidu hõngu on veel praegugi nende seinte vahel tunda. Sest ka teie, Tallinna linna stipendiumide saajad, olete ju võitjad! Te võitsite kõiki teisi, kes samuti pretendeerisid Tallinna-poolsele tunnustusele. Kuid mitte see pole kõige tähtsam. Hoopis tähtsam on see, et te oma õpinguis olete võitnud uusi teadmisi. Ja et te olete neid teadmisi täiendades alustanud teoreetiliste ning praktiliste avastuste teed. Meie jaoks on aga kõige tähtsam see, et teie järjekindlusest ja pühendumusest võidab Tallinn ja terve Eesti.

Tallinna stipendium ei ole preemia usinuse eest. Muidugi läheb usinaid inimesi ühiskonnas väga vaja – korralikke töötegijaid napib igas valdkonnas. Häid spetsialiste kiidame me kõik. Kuid igas eluvaldkonnas läheb tarvis ka uuendajaid, niisuguseid inimesi, kes oma teadmiste pinnalt suudavad luua midagi uut, leida midagi ootamatut, mõelda ebatraditsiooniliselt. Sest elu, nii nagu ka teadus, ei arene mitte kabinetis, ühest publikatsioonist teiseni, vaid avastusest avastuseni.

Aukodanike kogus Raekojas 15. mail 2014

Lugupeetud Tallinna aukodanikud, lubage tervitada teid meie kodulinna sünnipäeva puhul!

Väärikas aukodaniku tiitel, mida te kannate, ei ole küll pärandatav, aga kui see on kord omistatud, siis kogu järgnevaks eluks. Poliitikuga see nii ei ole. Tema saab oma mandaadi valijatelt ainult kindlaks perioodiks. Ta võib seda küll uuendada, aga võib sellest ka igaveseks ilma jääda.

Vaieldamatult vääriksid aukodanikud igaüks raamatusse jäädvustamist. Mõni teist juba ongi, aga enamiku puhul ootab see töö veel tegemist. Poliitikute nimesid trükitakse aeg-ajalt ikka ära. Tallinna linnavolikogusse valitute nimed on juba mitmendat koosseisu järjest kirjutatud ka raamatusse.

Täna on mul hea meel esitleda esimesena just meie linna aukodanikele värsket raamatut pealkirjaga „Tallinna kaheksas linnavolikogu“. Alates aastast 2007, kui möödus 130 aastat linnavolikogu institutsiooni loomisest Tallinnas, oleme välja andnud kolm sarnast trükist – iga uue koosseisu kohta oma.  Idee autor ja koostaja on Ester Šank.

Oleme pidanud oluliseks tutvustada meie linna sümboleid, ajalugu ja traditsioone, nagu ka volikogu liikmeid. Mida täpsemalt see raamat sisaldab, seda on teil võimalik endal vaadata, sest Raekojast lahkudes võib igaüks allkorruselt raamatu kaasa võtta – volikogu kingitusena Tallinna päevaks. Esimese eksemplari tahaksin aga praegu kinkida ühele esimestest Tallinna aukodanikest ja linnapeale sellest ajast, kui ma ise asusin oma esimesele töökohale Tallinnas – härra Albert Norak!

Kõne Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkursi parimate austamisel 15. mail 2014

Head kolleegid! Lubage mul pöörduda teie poole just nii – "head kolleegid" –, sest me oleme siin täna tõesti valitud ja seatud üheskoos jätkama üht ja sama üritust. Väga head üritust!

Juba aastaid tagasi otsustas Tallinn hakata elustama ja väärtustama meie rahva kollektiivses mälus Jaan Poska isikut. Aastal 2008 taastasime tema kodumaja, sellesama, kus me praegu viibime. Aastal 2010 sai avaldatud artiklite ja mälestuste kogumik, 2011 siinsamas etendatud "Jaan Poska saagat" ja nüüd tahame aastaks 2016 püstitada ka Jaan Poskale monumendi.

Siinkohal ei ole vajadust pikemalt peatuda Jaan Poska tähendusel ja kohal Eesti Vabariigi või Tallinna ajaloos. See on nii silmapaistev, et siinolijaile kindlasti tuttav. Tähelepanuväärsena tahaksin mainida vaid seda, et Poska mälestusmärgi ideekonkurss sattus kokku ajaga, mil on käimas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise uue piirilepingu ratifitseerimine. Täna tuleb selles kontekstis soovida – jäägu Jaan Poska mälestus kestma!

Mälestusmärgi rajamise ja selle kavandikonkursi väljakuulutajana võin rahulolevalt nentida, et võidutöö on valitud.

Toomas Vitsut: ka järgmised katsed Savisaart umbusaldada kukuvad läbi

Kas kevad tuleb teisiti?

Linnade ja valdade päeval 26. märtsil 2014

Nagu ikka, tuleb kevad uute lootuste ja värske tuulega. Kevadkoalitsioon astub Toompeal ametisse ja annab meile alust loota kauaoodatud muutusi ka Eesti riigivalitsemises. Koalitsioonileppest leiame igatahes päris mitmeid häid punkte.

Gümnaasiumis tasuta koolilõuna pakkumine on väga vajalik samm õiges suunas. Nagu ka lastetoetuse tõstmine. Et valitsuses on üle pika aja jälle üks vene keelt kõnelev inimene, on samuti hea, aga neid võiks olla rohkem.

Maksuvaba miinimumi tõus on muidugi märgiliselt olulisem kui selle tegelik maht. Oleks omaette huvitav uurida, kuidas saab olla nii, et kõik erakonnad pooldavad selles punktis olulist tõusu, aga reaalselt jääb inimesele ka pärast tõusu ikka ainult 2 eurot rohkem kuus kätte.

Tulumaksuvaba lae ja töötuskindlustuse maksemäära alandamine on head uudised ministripalka saavatele inimestele. Nemad saavad võidu eest lubada vähemalt endale ja oma kaaslasele tervisliku lõuna mõnes Tallinna heas restoranis. Alampalga saaja saab võidetud summa eest oluliselt vähem tervisliku ampsu kiirsöögikohast.

Võime muidugi teha näo, et see kõik kokku tähendab suurt muutust, tänu millele väheneb ka Eesti inimeste tung välismaale tööle. Aga keda me sellega petame?! Palgatöötajat, kes saab kätte neli-viissada eurot kuus, ei suuda ju kümmekond lisa-eurot hoida siinmail kinni. Nii et peaksime resümeerima, et uue valitsuse õiged sammud tulevad paraku liiga hilja ja on liiga lühikesed.

See, et astmelisele tulumaksule isegi ei vihjatud, näitab sotside tegelikku positsiooni läbirääkimistel. Võib ka öelda, et võrreldes IRLiga polegi kellel iganes mingit kunsti parem välja näha. Sotsid said küll mõne ministrikoha, aga see ei too veel muutust poliitikasse.

Arvestades tänast auditooriumi peame tõdema sedagi, et omavalitsuse teema ei kõlanud uue koalitsiooni moodustamise käigus peaaegu üldse. Koalitsioonilepingust leiab siiski mõne viite. Näiteks perepoliitika all: Lastehoiuvõimaluste avardamiseks maksame omavalitsustele toetust. Või tervishoiu all: Rajame esmatasandi tervisekeskused suurematesse omavalitsustesse üle Eesti.

Vastuseks Delfi reporteri küsimustele 21. märtsil 2014

Kuidas kommenteerite tänases EPLis olevat lugu katsest osta üks Tallinna linnavolikogu koht?

See on küsimus inimesele, kes seda tegi või katsetas ja keda õnneks linnavolikogus ei ole. Volikogu esimehena loodan ma, et kõik kolleegid on kasutanud üksnes ausaid võtteid.

Kurjategijad oletasid, et Keskerakond oleks valmis maksma selle eest, et Sadovski hääl linnavolikogus endale saada. Kas Keskerakond oleks valmis maksma linnavolikogu hääle eest?

Keskerakond ei kauple ei kapo, prokuratuuri ega kurjategijatega. Kui ajakirjanik levitab oletusi, mis pärinevad ta enda väitel kuritegelikelt allikatelt, siis tuleks võtta seisukoht selliste oletuste levitaja suhtes.

Need olid vastused ajakirjaniku esitatud küsimustele,  ja kõnealuse loo asjus ei olegi mul muud lisada. Küll aga tabas mind seda lugu lugedes äratundmine, mida ei saa jätta kommentaariks ütlemata.

Tänuvastuvõtt emakeele õpetajatele Raekojas emakeelepäeval

Lugupeetud õpetajad – emakeele õpetajad!

Eestlane on tööinimene, nii et isegi meie rahvuslik usutunnistus ütleb: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!" Samasuguste tõsimeelsete tööinimestena oleme piltlikult öeldes harinud ka oma keelepõldu. Meie rahvuslik identsus – või eesti keeles ilusamalt öeldes: meie rahvuslik isedus – püsib nagu kolmel vaalal. Need on isamaa, emakeel ja koolilaps.

Isamaa on meie püha maastik, millest räägib Koidula "Mu isamaa on minu arm" ja mille puutumatust sümboliseerib Tartu rahu.

Emakeel on eesti kultuuri ehitusmaterjal.

Koolilaps – see on tuttav Vargamäe Indrek või Arno Tali, need on Wickmani poisid ja tüdrukud, keda me täna tahame näha PISA teste võitmas, rahvusvahelistelt olümpiaadidelt medaleid toomas ja tasuta ülikooliharidust saamas, et teha Eestist tark ning rikas riik.

Need ongi meie kolm vaala, milleta poleks ka tänast pidupäeva.

Head iseseisvuspäeva!

Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 24. veebruaril 2014

 

Eesti Vabariik on julgustükk. Kui aastal 1918 poleks me rahvana suutnud end kokku võtta ja enestele ütelda, et me oleme riigiküps rahvas ning me suudame seda ka tõestada oma riiki kaitstes – siis poleks meil täna ka põhjust tähistada oma riigi 96. sünnipäeva.

Tollane tegu on ajalooline sõnum meile, ja see ütleb, et rahvas peab olema julge. See julgus ei saa olla välispidine jõudemonstratsioon kellegi heidutamiseks või pelk ärplemine. Me vajame sisemist julgust, sirget selga. Just see annab rahvale väärikuse toimetada võrdsena teiste suveräänsete rahvaste seas.

Teine ajalooline sõnum meile 96 aasta tagant on tarkus. Julgus ilma tarkuseta on hulljulgus, mis viib hukatusse. Võita kätte oma riik –  see nõuab julgust. Aga riigi hoidmiseks läheb vaja ka arukust ja tasakaalukust. Pangem tähele, et hinnangus paar kümnendit hilisematele, 1939/40. aasta sündmustele, satuvad vastamisi just need kaks kriteeriumi. Kas Eesti Vabariigi tollane valitsus pidanuks julgelt vastu hakkama või oli tookord võetud ajalooline kurss hoopis tarkuse märk. See küsimus on siiani lahendamata.

Lahenduse võti peitub kolmandas meile pärandatud põhimõttes, sallivuses. Eesti Vabariik sündis 1918. aastal "Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele". See on meie esimene riiklik dokument, meie esimene põhiseaduse idu. Meie riik sündis kõigile Eestimaa rahvastele!

 

Poska saab mälestusmärgi

*Ideekonkursi väljakuulutamisel Poska majas 24. jaanuaril 2014

Aasta tagasi otsustasid linnavolikogu kõik neli fraktsiooni, et nii Eesti kui ka Tallinna ajaloo suur nimi – Jaan Poska – tuleb kujundlikult öeldes kivisse raiuda. Me panime koos allkirjadega paberile sellesisulise ühisavalduse ja linna täitevvõim asus tegutsema. Täna astume järgmise sammu – kuulutame välja mälestusmärgi konkursi. 

Miks me mäletame ja mälestame sel kombel üht inimest, kes sündis 148 aastat tagasi? Jaan Poskat ei saa unustada, sest tema tehtu elab edasi meie tänases päevas aastal 2014. Tema rajas meie riikluse alusmüüri ja tõi Eesti võrdõigusliku riigina maailmakaardile. Enne seda jõudis ta võita Tallinna tagasi eestlastele. Täna on meile antud – selle riigi ja linna kodanikena – Poska alustatud asja edasi ajada.

Kõne Tallinna vapipäeval 19. detsembril 2013 Raekojas

Head kolleegid,

Õnnitlen teid Tallinna vapipäeva puhul. Meid on tallinlased valinud hoidma linna sajanditevanuse vapi väärikust. Sellepärast räägimegi täna meist endist.

Inimese käitumist ühiskonnas reguleerivad kolme sorti piirangud. Kõige nähtavamad on seadused, millest üleastujat ootab karistus. Teine liik piiranguid on sügavalt isiklik, neid dikteerib südametunnistus, mis vahel sunnib meid häbi tundma. Kolmas käitumise regulaator jääb seaduse ja südametunnistuse vahele. Seda nimetatakse moraaliks.

Teie kõigini jõudis tekst pealkirjaga "Volikogu tööeetika alused". Sellest tulekski vapipäeval rääkida.

Tänan teid!

Aastalõpul vaadatakse ikka tagasi. Samuti vaadatakse aasta lõppedes alati ka edasi. Nüüd ongi see aeg saabunud. Selles edasi-tagasi-vaatamise saginas ei tohiks kindlasti unustada olulist – peatada pilku inimestel enda kõrval! Tähendagu see siis lahkunute meenutamist või tulijate tervitamist. Nendele inimestele aga, kes on meiega siin ja praegu – neile öelgem midagi head. Öelgem neile aitäh!

Tänan teid, head sõbrad, tublid tallinlased, kauged külalised, töökad kolleegid! Aitäh, et saime ja tahtsime siia kokku tulla, et üksteist veel näha, enne kui igaüks sukeldub oma aastalõpu-toimetustesse.

Neli nädalat advendiaega kuni jõuludeni, kui päikese-aasta taas uuele ringile pöörab, on aasta kõige pimedam aeg. Siis vajame rohkem sisemist valgust nii iseendas kui teistes. Niisugust valgust, mille paistel oleks näha kogu lõpule jõudev aasta ja ka jupike eesootavat.

Ajalugu kordub

Toomas Vitsut, Tallinna linnavolikogu esimees

1992. aastal toimunud üldvalimistel pääses Toompeale jõud, kes alles võimule tõustes enesele teadvustas, kuhu ta õieti on jõudnud. Nii ei osatud ka süllekukkunud võimuga midagi head peale hakata ja see periood läks Eesti ajalukku kui lammutamise ja ärastamise aeg. Lõpuks ei pidanudki Isamaa üle paari aasta võimul vastu, ehkki toonane president seda parteid kõikvõimalikul moel turgutas. Lõpetati rohkete skandaalide ja valetaja-kuulsusega.

Loe edasi 30. oktoobri 2013 Kesknädalast: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=21856

Kõne linnavolikogu seitsmenda koosseisu viimasel istungil Raekojas

Head kolleegid,

Neli aastat tagasi alustasime volikogu seitsmenda koosseisu tegevust veendumuses, et siin volikogus esindatud neli poliitilist jõudu – nagu ka Toompeal istuvas riigikogus – suudavad parimal moel väljendada oma valijate tahet. Kes natukene halvemini, kes natuke paremini, on seda nelja viimase aasta jooksul neile antud mandaadi piires ka teinud, kuid eks tegeliku hinnangu meile annavad lõpuks ikkagi valijad 20. oktoobril. Mina püüan kokkuvõtet tehes hinnata tehtud tööd lähtuvalt nendest faktidest, mis minu käsutuses on.

Tuginedes faktidele võime öelda, et linn on viimase nelja aasta jooksul jõuliselt kasvanud, täienedes tuhandete uute tallinlastega. Kasvamine on arenemise, kahanemine taandarenemise tunnus. Eesti elanikkond kahaneb ja see teeb murelikuks Tallinna kasvamisele vaatamata. See asetab samas ka juhtidele suurema vastutuse kogu riigi parema käekäigu eest.

Eesti riigi degradatsioon ei jäta oma negatiivset mõju avaldamata üheski piirkonnas, sh ka Tallinnas. Tallinn satub paratamatult surve alla nende tühimike täitmise osas, mis keskvalitsusest täitmata jäävad. Tegeledes üksikute objektidega, olgu see haridusasutus või mõni lappimist vajav teejupp, rääkimata poliitilise retoorika lemmikteemadest, ei ole võimalik üldisi tendentse positiivseks pöörata.

Kesklinnas valik nr 1

Kiri linnametnikele ja Anvelti valimisnaljad

Hea kolleeg linnaametis!

21. sajand algas Tallinnale hästi.  Viimase tosina aasta jooksul (2001─2013) on linn põhjalikult uuenenud. Värskenenud on linna üldilme, lahenenud erastamisega tekitatud eluasemeprobleemistik, arenenud ühistransport ja hoolitsus inimeste toimetuleku eest. Sa tead, et tänane Tallinn ei ole sündinud üleöö võluväel. Temas on Sinugi igapäevane panus oma ametikohal. Aitäh!

Nüüd tõotavad uued linnapeakandidaadid üksteise võidu asendada omaenda soosikuga Sind, tulemusliku töö tegijat. Ja see peab juhtuma juba 20. oktoobril!

Sel päeval kedagi volikokku valides või valimata jättes otsustad Sa seega iseenda töökoha küsimuse. Kesklinnas on Sul olemas õige valik ─

Keskerakonna esinumber,

nr 960

TOOMAS VITSUT

 

----

 

Õpetaja päeva tähistamisel 4. oktoobril 2013, Raekojas

Austatud õpetajad!

Eesti rahvas sündis ärkamisajal – siis kui maarahvas sai endast teadlikuks, sai omanikuks ja otsustajaks. Ning otsustas oma püüdluste tippu seada hariduse.

Igal riigil on kaks hümni. Esmalt riigihümn, nagu Eestil on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm...". Ja on ka rahvushümn – meil on selleks "Mu isamaa on minu arm". Niisamuti võib kujutleda, et igal riigil on kaks vappi – üks on riigivapp ja teine rahvussümbol. Riigivapp on meil kolme lõviga, aga mis võiks olla meie rahvussümbol?

Praegu moodustab rahvussümboolika üsna kirju pildi. Rahvuslill on meil rukkilill; rahvuslind - suitsupääsuke; rahvuskivim - paekivi; rahvuspuu - tamm; rahvuskala - räim; rahvusloom - siil. Selline kirev looma- ja lilleaed, mis iseenesest on küll tore, aga ammendava rahvussümboli mõõtu ei anna välja mitte ükski nimetatuist.

Minu meelest tuleks rahvussümboli otsinguil lähtuda eesti rahva eneseks saamise geenikoodist, mille 1870. aasta paiku sõnastas Jakob Hurt: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult." Seda lauset ei kirjuta kolme lõvi alla. Selle lause mõtet ei kanna välja ei rukkilill ega tamm, ei suitsupääsuke ega räim... Vaimult suureks saamise mõtte kõige täpsem pildiline kuju on raamat.

See tõsiasi näitab meile ära, keda üks rahvus peab endi hulgas kõige rohkem hindama. Mitte ärimehi, mitte poliitikuid, mitte sportlasi. Kui nood on tublid, siis on meil sellest muidugi hea meel. Aga nendest mitte ühegi sümboliks ei ole meie rahvuslik sünnitunnistus – raamat. Meie ühiskonnas tuleks esikohale tõsta Õpetaja.  

Rahvarinde 25. aastapäeva tähistamisel Valgas kontserttuuri "Ei ole üksi ükski maa" raames

Head inimesed Valgast, Tõrvast, Otepäält ja kõigist teistest lähematest või kaugematest kantidest!

Tänavu tähistame 25 aasta möödumist Rahvarinde – Eesti ajaloo võimsaima rahvaliikumise sünnist. See on oluline tähtpäev, arvestades Rahvarinde rolli meie riigi taasiseseisvumisel. Seetõttu võiks kogu Eesti olla juubeliaasta tähistamise lainel, nii nagu ka veerand sajandit tagasi ei jätnud Rahvarinne siinmail kedagi ükskõikseks.

Ajaloosündmusi saab adekvaatselt hinnata nende omaaegses kontekstis, ja seejuures ei ole tänased poliitilised eelistused sobivaks mõõdupuuks. 1980-ndate aastate keskel vaevalt keegi uskus tollase Nõukogude Liidu lagunemisse. Isegi liiduvabariigi suveräänsusest – rääkimata siis riiklikust iseseisvusest! – unistaja oli tollal juba dissident, ja prognooside kohaselt oleks eesti keel pidanud kohe välja surema. Kirjanik Arvo Valton on kirjeldanud, kuidas ta Lennart Meriga 1960-ndatel vaidles, sest Meri oli öelnud, et 20 aasta pärast – ehk siis just 1980-ndatel aastatel – enam eesti keelt ei kuule. Aga me räägime seda tänaseni ja loodetavasti ka edaspidi!

TALLINN – KAS VÄRAV VÕI PÜÜNIS?

Ettekanne 11. Tallinna visioonikonverentsil 11. septembril 2013

Parafraseerides üht kultusfilmi võib öelda, et Tallinn ei ole homme see, mis ta on täna. Ka meie pole homme need, kes me oleme täna, aga meie võime täna midagi ette võtta või teistmoodi teha, et homne sarnaneks rohkem sellele pildile, mida me näha tahaksime – näiteks aastal 2030.

Seekordsel visioonikonverentsil räägime Tallinna positsioonist Eestis. Küsime konverentsi jooksul teiegi käest: kuidas teile meeldib tänane suundumus pealinna koonduvast Eestist? Kujunevast linnriigist, kui soovite?

Selline tendents võiks muuta murelikuks, kuid kindlasti on ka koondumise toetajatel veenvaid argumente, nagu näiteks: tihedam asustus muudab riigi pidamise odavamaks, tsentraliseeritud juhtimine toimimise efektiivsemaks.

Juba täna elab Tallinnas pea iga kolmas eestimaalane. Sama trend pärineb juba 1970-ndatest, nii et selles polekski midagi erilist, kui teadlaste uuringud ei prognoosiks aastaks 2030 pealinna elanike arvuks ligi poolt Eesti rahvastikust ehk 49%. Kui regionaalpoliitika seisneb vaid omavalitsuste liitmise kavatsuses ja Tallinn on peaaegu ainuke tõmbekeskus, mis tõmbab, siis nii lähebki. Protsessi pikaajalisus kinnitab, et selle põhjused peituvad mitte viimastes aastates ja Tallinnas, vaid riikliku poliitika puudulikkuses või puudumises.

Kui vaadata maailmas toimuvat, siis rahvastik üldiselt koondubki suurematesse linnadesse. Teiste riikide pealinnadest võib leida siiski vähe sarnaseid näiteid, kus osakaal riigi rahvastikust oleks nii suur kui Eesti pealinnal. Mandri-Euroopas elab veel ainult Lätis kolmandik või rohkem riigi elanikest pealinnas. Kuid erinevalt Tallinnast väheneb Riia elanike arv, nii nagu ka terves Lätis, sest pealinn pole suutnud olla migratsioonipüüniseks. Saareriikidest on rahvastiku kontsentratsioon kõrgem Maltal ja Islandil. Viiendikus maailma riikidest pole aga pealinnaks üldse riigi suurim linn (nt Bern, Canberra, Washington DC jpt).

Kõne Tallinna Juhkentali Gümnaasiumi 1. septembri aktusel

Armas koolirahvas!

Esimesel septembril on kogu Eestimaa rahvas koolirahvas. Õpetajad ootavad, lapsed lähevad, vanemad saadavad kooli... Meil nimetatakse 1. septembrit traditsiooniliselt Tarkuse päevaks. Sellel nimetusel on kaks tähendust. Esiteks - et me austame tarkust, mida saab meile anda kool: algkool, gümnaasium, ülikool. See kõik on tulevane tarkus, mida me tahame omandada.

Aga teiseks tähendab Tarkuse päev ka meie praegust, juba olemasolevat tarkust. Tarkust üldse kooli minna, aru saades, et ilma hariduseta pole mitte midagi peale hakata - ei Tallinnas, Eestis, Euroopas ega kusagil mujal maailmas. Tulevikku avaneb juba esimese klassi uks. Õnnitlen kõiki siinseid väikesi tallinlasi, kellele see uks avaneb täna. Teid ootab pikk ja töökas koolipõlv.

Lõpuklasside õpilastele tahaksin aga öelda: pole see mingi lõpp. Teie haridustee ootab järge kõrgkoolides. Volikogu esimehena on mul au igal aastal üle anda linna stipendiumid parimatele Tallinna üliõpilastele. Mul oleks hea meel teid, tänased abituriendid, kunagi nende stipendiaatide hulgas näha.

Rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õpilaste tänamine Raekojas, 23. augustil 2013

Lugupeetud olümpiaadide võitjad!

Täna antakse teile siin raekojas üle medalid "Tallinn tänab". See tunnustus käib kaasas teiste, kolme värvi medalitega, mille te tõite rahvusvahelistelt olümpiaadidelt. Nood räägivad teie silmapaistvatest saavutustest füüsikas, lingvistikas, geograafias, loodusteadustes, astronoomias... Erialamedaleid antakse vanuseklassiti, raskusastmeti, voorude kaupa. Soovin, et teile jaguks neid veel ja veel - kuni Nobeli preemiani välja.

Medal "Tallinn tänab" ei tunnusta aga mitte erialaseid teadmisi. Ta tunnustab teid kui inimesi, kui tallinlasi, kellele nende kodulinn võib uhke olla. Meie, kes me teile täna siin Tallinna tunnustuse märgi ulatame, ei saa end pidada teiega võrdseks teadmiste poolest füüsikas, astronoomias, geograafias... Aga me tunnistame selle märgiga, et peame teid oma mõttekaaslasteks, oma kolleegideks Tallinna rahvusvahelise maine loojate ning hoidjatena.

FinanceEstonia International Forum, June 5, 2013

Dear Ladies and Gentlemen,

As the Chairman of Tallinn City Council I am pleased to welcome you  in our old Town Hall. Tallinn is a well-known meeting place for international events. Tallinn is always full of surprises, even for the locals. By now we have had a real Mediterranean climate for five days already.
But not only has the weather taken us and our guests by surprise. Often our guests are pleasantly surprised by our famous old town, the population of which in the 15th-16th centuries was even bigger than that in today`s City of London!
The efficiency in nowadays world is NOT in the accordance with the size. Let`s take the computers, for example. In the past, the whole room used to be occupied by the simplest computer. It is reverse now. The smaller, the more efficient!

Kõne olümpiaadide võitjatele 29. mail 2013

2012/2013. õppeaasta ülelinnaliste olümpiaadide võitjate autasustamine ja tunnustuse avaldamine neile Tallinna õpilastele, kes olid edukad käesoleval õppeaastal üleriigilistel olümpiaadidel

Vt ülevaadet sündmusest
http://www.tallinncity.ee/1252546/tallinna-edukad-opilased-tulevasest-informaatikust-taimeteadlaseni/

Lugupeetud olümpiaadivõitjad, austatud juhendajad!

Inimene on ainus teada olend, kellel on huvi ja võime uurida iseennast. Ta tahab väga teada oma füüsilist võimekust. Sestap on ta leiutanud spordi ja tippspordi – järele proovimaks, mida inimihu suudab. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale! – toda iidset põhimõtet taga ajades ründab inimene oma kehalisi piire. Ja me ei tea, kas nad äkki ongi juba käes. Või suudame olümpia vaimus üksteisega võisteldes jõuda veelgi kiiremini veelgi kõrgemale ja veelgi kaugemale.

Olümpiamängud taastati aastal 1896. Kuid tänapäeva maailmas korraldatakse ka vaimu olümpiaid, rahvusvahelisi olümpiaade, kus pannakse proovile mõistuse tugevus. Selle olümpia tänased võitjad olete teie. Teie mõõdate tänaste tallinlaste intellektuaalset võimekust, võrreldes oma eakaaslastega Eestis, Euroopas ja maailmas. Ma pean siin silmas neid 470 õpilast, kes tänavustel üleriigilistel olümpiaadidel osalesid ja tõid sealt ära 139 auhinda, neist 41 esikohta.

Kõne Tallinna stipendiaatidele

Linna stipendiumide üleandmisel 15. mail 2013 Poska majas

Juba kaheksandat aastat on mul Tallinna volikogu esimehena rõõm kätte anda linna stipendiume meie kõrgkoolide parimatele. Mida aeg edasi, seda enam selgineb mus arusaam, et see stipendium on midagi märksa enamat kui lihtsalt kodulinna tunnustus. See on Tallinna investeering noorte linlaste mõistusesse, pühendumusse ning edukusse.

Tallinn ei näe teis, lugupeetud stipendiaadid, mitte hariduspõllu künnivõistlusel esikoha saavutanuid – korralikke töömehi, kelle vagu on kõige pikem, kõige sirgem ja kõige kiirem. Vanal põllul uusi vagusid künda on muidugi tubli töö. Aga Tallinn tahaks teis näha pigem uute põldude rajajaid, uute teadmisvaldkondade hõlvajaid. Neid, kes meie linna hoiavad maailma seitsme kõige innovaatilisema kogukonna hulgas, kus oleme püsinud juba viiendat aastat järjest.

Minu juhendaja ütles kunagi ülikoolis: kui sa suudad midagi teha hindele 5 (või nüüdsel skaalal hindele A), siis ära tee seda hindele 4 (või B)! See pedagoogiline imperatiiv kehtib loomulikult tänagi: kui suudad mingil alal olla suurepärane, siis ära rahuldu sellega, et oled lihtsalt väga hea. Kuid ka neid A-kategooria üliõpilasi on meil rõõmustavalt palju.

Sisu liidestamine