Kasutaja Toomas ajaveeb

Toomas Vitsut: ka järgmised katsed Savisaart umbusaldada kukuvad läbi

Kas kevad tuleb teisiti?

Linnade ja valdade päeval 26. märtsil 2014

Nagu ikka, tuleb kevad uute lootuste ja värske tuulega. Kevadkoalitsioon astub Toompeal ametisse ja annab meile alust loota kauaoodatud muutusi ka Eesti riigivalitsemises. Koalitsioonileppest leiame igatahes päris mitmeid häid punkte.

Gümnaasiumis tasuta koolilõuna pakkumine on väga vajalik samm õiges suunas. Nagu ka lastetoetuse tõstmine. Et valitsuses on üle pika aja jälle üks vene keelt kõnelev inimene, on samuti hea, aga neid võiks olla rohkem.

Maksuvaba miinimumi tõus on muidugi märgiliselt olulisem kui selle tegelik maht. Oleks omaette huvitav uurida, kuidas saab olla nii, et kõik erakonnad pooldavad selles punktis olulist tõusu, aga reaalselt jääb inimesele ka pärast tõusu ikka ainult 2 eurot rohkem kuus kätte.

Tulumaksuvaba lae ja töötuskindlustuse maksemäära alandamine on head uudised ministripalka saavatele inimestele. Nemad saavad võidu eest lubada vähemalt endale ja oma kaaslasele tervisliku lõuna mõnes Tallinna heas restoranis. Alampalga saaja saab võidetud summa eest oluliselt vähem tervisliku ampsu kiirsöögikohast.

Võime muidugi teha näo, et see kõik kokku tähendab suurt muutust, tänu millele väheneb ka Eesti inimeste tung välismaale tööle. Aga keda me sellega petame?! Palgatöötajat, kes saab kätte neli-viissada eurot kuus, ei suuda ju kümmekond lisa-eurot hoida siinmail kinni. Nii et peaksime resümeerima, et uue valitsuse õiged sammud tulevad paraku liiga hilja ja on liiga lühikesed.

See, et astmelisele tulumaksule isegi ei vihjatud, näitab sotside tegelikku positsiooni läbirääkimistel. Võib ka öelda, et võrreldes IRLiga polegi kellel iganes mingit kunsti parem välja näha. Sotsid said küll mõne ministrikoha, aga see ei too veel muutust poliitikasse.

Arvestades tänast auditooriumi peame tõdema sedagi, et omavalitsuse teema ei kõlanud uue koalitsiooni moodustamise käigus peaaegu üldse. Koalitsioonilepingust leiab siiski mõne viite. Näiteks perepoliitika all: Lastehoiuvõimaluste avardamiseks maksame omavalitsustele toetust. Või tervishoiu all: Rajame esmatasandi tervisekeskused suurematesse omavalitsustesse üle Eesti.

Vastuseks Delfi reporteri küsimustele 21. märtsil 2014

Kuidas kommenteerite tänases EPLis olevat lugu katsest osta üks Tallinna linnavolikogu koht?

See on küsimus inimesele, kes seda tegi või katsetas ja keda õnneks linnavolikogus ei ole. Volikogu esimehena loodan ma, et kõik kolleegid on kasutanud üksnes ausaid võtteid.

Kurjategijad oletasid, et Keskerakond oleks valmis maksma selle eest, et Sadovski hääl linnavolikogus endale saada. Kas Keskerakond oleks valmis maksma linnavolikogu hääle eest?

Keskerakond ei kauple ei kapo, prokuratuuri ega kurjategijatega. Kui ajakirjanik levitab oletusi, mis pärinevad ta enda väitel kuritegelikelt allikatelt, siis tuleks võtta seisukoht selliste oletuste levitaja suhtes.

Need olid vastused ajakirjaniku esitatud küsimustele,  ja kõnealuse loo asjus ei olegi mul muud lisada. Küll aga tabas mind seda lugu lugedes äratundmine, mida ei saa jätta kommentaariks ütlemata.

Tänuvastuvõtt emakeele õpetajatele Raekojas emakeelepäeval

Lugupeetud õpetajad – emakeele õpetajad!

Eestlane on tööinimene, nii et isegi meie rahvuslik usutunnistus ütleb: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!" Samasuguste tõsimeelsete tööinimestena oleme piltlikult öeldes harinud ka oma keelepõldu. Meie rahvuslik identsus – või eesti keeles ilusamalt öeldes: meie rahvuslik isedus – püsib nagu kolmel vaalal. Need on isamaa, emakeel ja koolilaps.

Isamaa on meie püha maastik, millest räägib Koidula "Mu isamaa on minu arm" ja mille puutumatust sümboliseerib Tartu rahu.

Emakeel on eesti kultuuri ehitusmaterjal.

Koolilaps – see on tuttav Vargamäe Indrek või Arno Tali, need on Wickmani poisid ja tüdrukud, keda me täna tahame näha PISA teste võitmas, rahvusvahelistelt olümpiaadidelt medaleid toomas ja tasuta ülikooliharidust saamas, et teha Eestist tark ning rikas riik.

Need ongi meie kolm vaala, milleta poleks ka tänast pidupäeva.

Head iseseisvuspäeva!

Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 24. veebruaril 2014

 

Eesti Vabariik on julgustükk. Kui aastal 1918 poleks me rahvana suutnud end kokku võtta ja enestele ütelda, et me oleme riigiküps rahvas ning me suudame seda ka tõestada oma riiki kaitstes – siis poleks meil täna ka põhjust tähistada oma riigi 96. sünnipäeva.

Tollane tegu on ajalooline sõnum meile, ja see ütleb, et rahvas peab olema julge. See julgus ei saa olla välispidine jõudemonstratsioon kellegi heidutamiseks või pelk ärplemine. Me vajame sisemist julgust, sirget selga. Just see annab rahvale väärikuse toimetada võrdsena teiste suveräänsete rahvaste seas.

Teine ajalooline sõnum meile 96 aasta tagant on tarkus. Julgus ilma tarkuseta on hulljulgus, mis viib hukatusse. Võita kätte oma riik –  see nõuab julgust. Aga riigi hoidmiseks läheb vaja ka arukust ja tasakaalukust. Pangem tähele, et hinnangus paar kümnendit hilisematele, 1939/40. aasta sündmustele, satuvad vastamisi just need kaks kriteeriumi. Kas Eesti Vabariigi tollane valitsus pidanuks julgelt vastu hakkama või oli tookord võetud ajalooline kurss hoopis tarkuse märk. See küsimus on siiani lahendamata.

Lahenduse võti peitub kolmandas meile pärandatud põhimõttes, sallivuses. Eesti Vabariik sündis 1918. aastal "Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele". See on meie esimene riiklik dokument, meie esimene põhiseaduse idu. Meie riik sündis kõigile Eestimaa rahvastele!

 

Poska saab mälestusmärgi

*Ideekonkursi väljakuulutamisel Poska majas 24. jaanuaril 2014

Aasta tagasi otsustasid linnavolikogu kõik neli fraktsiooni, et nii Eesti kui ka Tallinna ajaloo suur nimi – Jaan Poska – tuleb kujundlikult öeldes kivisse raiuda. Me panime koos allkirjadega paberile sellesisulise ühisavalduse ja linna täitevvõim asus tegutsema. Täna astume järgmise sammu – kuulutame välja mälestusmärgi konkursi. 

Miks me mäletame ja mälestame sel kombel üht inimest, kes sündis 148 aastat tagasi? Jaan Poskat ei saa unustada, sest tema tehtu elab edasi meie tänases päevas aastal 2014. Tema rajas meie riikluse alusmüüri ja tõi Eesti võrdõigusliku riigina maailmakaardile. Enne seda jõudis ta võita Tallinna tagasi eestlastele. Täna on meile antud – selle riigi ja linna kodanikena – Poska alustatud asja edasi ajada.

Kõne Tallinna vapipäeval 19. detsembril 2013 Raekojas

Head kolleegid,

Õnnitlen teid Tallinna vapipäeva puhul. Meid on tallinlased valinud hoidma linna sajanditevanuse vapi väärikust. Sellepärast räägimegi täna meist endist.

Inimese käitumist ühiskonnas reguleerivad kolme sorti piirangud. Kõige nähtavamad on seadused, millest üleastujat ootab karistus. Teine liik piiranguid on sügavalt isiklik, neid dikteerib südametunnistus, mis vahel sunnib meid häbi tundma. Kolmas käitumise regulaator jääb seaduse ja südametunnistuse vahele. Seda nimetatakse moraaliks.

Teie kõigini jõudis tekst pealkirjaga "Volikogu tööeetika alused". Sellest tulekski vapipäeval rääkida.

Tänan teid!

Aastalõpul vaadatakse ikka tagasi. Samuti vaadatakse aasta lõppedes alati ka edasi. Nüüd ongi see aeg saabunud. Selles edasi-tagasi-vaatamise saginas ei tohiks kindlasti unustada olulist – peatada pilku inimestel enda kõrval! Tähendagu see siis lahkunute meenutamist või tulijate tervitamist. Nendele inimestele aga, kes on meiega siin ja praegu – neile öelgem midagi head. Öelgem neile aitäh!

Tänan teid, head sõbrad, tublid tallinlased, kauged külalised, töökad kolleegid! Aitäh, et saime ja tahtsime siia kokku tulla, et üksteist veel näha, enne kui igaüks sukeldub oma aastalõpu-toimetustesse.

Neli nädalat advendiaega kuni jõuludeni, kui päikese-aasta taas uuele ringile pöörab, on aasta kõige pimedam aeg. Siis vajame rohkem sisemist valgust nii iseendas kui teistes. Niisugust valgust, mille paistel oleks näha kogu lõpule jõudev aasta ja ka jupike eesootavat.

Ajalugu kordub

Toomas Vitsut, Tallinna linnavolikogu esimees

1992. aastal toimunud üldvalimistel pääses Toompeale jõud, kes alles võimule tõustes enesele teadvustas, kuhu ta õieti on jõudnud. Nii ei osatud ka süllekukkunud võimuga midagi head peale hakata ja see periood läks Eesti ajalukku kui lammutamise ja ärastamise aeg. Lõpuks ei pidanudki Isamaa üle paari aasta võimul vastu, ehkki toonane president seda parteid kõikvõimalikul moel turgutas. Lõpetati rohkete skandaalide ja valetaja-kuulsusega.

Loe edasi 30. oktoobri 2013 Kesknädalast: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=21856

Kõne linnavolikogu seitsmenda koosseisu viimasel istungil Raekojas

Head kolleegid,

Neli aastat tagasi alustasime volikogu seitsmenda koosseisu tegevust veendumuses, et siin volikogus esindatud neli poliitilist jõudu – nagu ka Toompeal istuvas riigikogus – suudavad parimal moel väljendada oma valijate tahet. Kes natukene halvemini, kes natuke paremini, on seda nelja viimase aasta jooksul neile antud mandaadi piires ka teinud, kuid eks tegeliku hinnangu meile annavad lõpuks ikkagi valijad 20. oktoobril. Mina püüan kokkuvõtet tehes hinnata tehtud tööd lähtuvalt nendest faktidest, mis minu käsutuses on.

Tuginedes faktidele võime öelda, et linn on viimase nelja aasta jooksul jõuliselt kasvanud, täienedes tuhandete uute tallinlastega. Kasvamine on arenemise, kahanemine taandarenemise tunnus. Eesti elanikkond kahaneb ja see teeb murelikuks Tallinna kasvamisele vaatamata. See asetab samas ka juhtidele suurema vastutuse kogu riigi parema käekäigu eest.

Eesti riigi degradatsioon ei jäta oma negatiivset mõju avaldamata üheski piirkonnas, sh ka Tallinnas. Tallinn satub paratamatult surve alla nende tühimike täitmise osas, mis keskvalitsusest täitmata jäävad. Tegeledes üksikute objektidega, olgu see haridusasutus või mõni lappimist vajav teejupp, rääkimata poliitilise retoorika lemmikteemadest, ei ole võimalik üldisi tendentse positiivseks pöörata.

Kesklinnas valik nr 1

Kiri linnametnikele ja Anvelti valimisnaljad

Hea kolleeg linnaametis!

21. sajand algas Tallinnale hästi.  Viimase tosina aasta jooksul (2001─2013) on linn põhjalikult uuenenud. Värskenenud on linna üldilme, lahenenud erastamisega tekitatud eluasemeprobleemistik, arenenud ühistransport ja hoolitsus inimeste toimetuleku eest. Sa tead, et tänane Tallinn ei ole sündinud üleöö võluväel. Temas on Sinugi igapäevane panus oma ametikohal. Aitäh!

Nüüd tõotavad uued linnapeakandidaadid üksteise võidu asendada omaenda soosikuga Sind, tulemusliku töö tegijat. Ja see peab juhtuma juba 20. oktoobril!

Sel päeval kedagi volikokku valides või valimata jättes otsustad Sa seega iseenda töökoha küsimuse. Kesklinnas on Sul olemas õige valik ─

Keskerakonna esinumber,

nr 960

TOOMAS VITSUT

 

----

 

Õpetaja päeva tähistamisel 4. oktoobril 2013, Raekojas

Austatud õpetajad!

Eesti rahvas sündis ärkamisajal – siis kui maarahvas sai endast teadlikuks, sai omanikuks ja otsustajaks. Ning otsustas oma püüdluste tippu seada hariduse.

Igal riigil on kaks hümni. Esmalt riigihümn, nagu Eestil on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm...". Ja on ka rahvushümn – meil on selleks "Mu isamaa on minu arm". Niisamuti võib kujutleda, et igal riigil on kaks vappi – üks on riigivapp ja teine rahvussümbol. Riigivapp on meil kolme lõviga, aga mis võiks olla meie rahvussümbol?

Praegu moodustab rahvussümboolika üsna kirju pildi. Rahvuslill on meil rukkilill; rahvuslind - suitsupääsuke; rahvuskivim - paekivi; rahvuspuu - tamm; rahvuskala - räim; rahvusloom - siil. Selline kirev looma- ja lilleaed, mis iseenesest on küll tore, aga ammendava rahvussümboli mõõtu ei anna välja mitte ükski nimetatuist.

Minu meelest tuleks rahvussümboli otsinguil lähtuda eesti rahva eneseks saamise geenikoodist, mille 1870. aasta paiku sõnastas Jakob Hurt: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult." Seda lauset ei kirjuta kolme lõvi alla. Selle lause mõtet ei kanna välja ei rukkilill ega tamm, ei suitsupääsuke ega räim... Vaimult suureks saamise mõtte kõige täpsem pildiline kuju on raamat.

See tõsiasi näitab meile ära, keda üks rahvus peab endi hulgas kõige rohkem hindama. Mitte ärimehi, mitte poliitikuid, mitte sportlasi. Kui nood on tublid, siis on meil sellest muidugi hea meel. Aga nendest mitte ühegi sümboliks ei ole meie rahvuslik sünnitunnistus – raamat. Meie ühiskonnas tuleks esikohale tõsta Õpetaja.  

Rahvarinde 25. aastapäeva tähistamisel Valgas kontserttuuri "Ei ole üksi ükski maa" raames

Head inimesed Valgast, Tõrvast, Otepäält ja kõigist teistest lähematest või kaugematest kantidest!

Tänavu tähistame 25 aasta möödumist Rahvarinde – Eesti ajaloo võimsaima rahvaliikumise sünnist. See on oluline tähtpäev, arvestades Rahvarinde rolli meie riigi taasiseseisvumisel. Seetõttu võiks kogu Eesti olla juubeliaasta tähistamise lainel, nii nagu ka veerand sajandit tagasi ei jätnud Rahvarinne siinmail kedagi ükskõikseks.

Ajaloosündmusi saab adekvaatselt hinnata nende omaaegses kontekstis, ja seejuures ei ole tänased poliitilised eelistused sobivaks mõõdupuuks. 1980-ndate aastate keskel vaevalt keegi uskus tollase Nõukogude Liidu lagunemisse. Isegi liiduvabariigi suveräänsusest – rääkimata siis riiklikust iseseisvusest! – unistaja oli tollal juba dissident, ja prognooside kohaselt oleks eesti keel pidanud kohe välja surema. Kirjanik Arvo Valton on kirjeldanud, kuidas ta Lennart Meriga 1960-ndatel vaidles, sest Meri oli öelnud, et 20 aasta pärast – ehk siis just 1980-ndatel aastatel – enam eesti keelt ei kuule. Aga me räägime seda tänaseni ja loodetavasti ka edaspidi!

TALLINN – KAS VÄRAV VÕI PÜÜNIS?

Ettekanne 11. Tallinna visioonikonverentsil 11. septembril 2013

Parafraseerides üht kultusfilmi võib öelda, et Tallinn ei ole homme see, mis ta on täna. Ka meie pole homme need, kes me oleme täna, aga meie võime täna midagi ette võtta või teistmoodi teha, et homne sarnaneks rohkem sellele pildile, mida me näha tahaksime – näiteks aastal 2030.

Seekordsel visioonikonverentsil räägime Tallinna positsioonist Eestis. Küsime konverentsi jooksul teiegi käest: kuidas teile meeldib tänane suundumus pealinna koonduvast Eestist? Kujunevast linnriigist, kui soovite?

Selline tendents võiks muuta murelikuks, kuid kindlasti on ka koondumise toetajatel veenvaid argumente, nagu näiteks: tihedam asustus muudab riigi pidamise odavamaks, tsentraliseeritud juhtimine toimimise efektiivsemaks.

Juba täna elab Tallinnas pea iga kolmas eestimaalane. Sama trend pärineb juba 1970-ndatest, nii et selles polekski midagi erilist, kui teadlaste uuringud ei prognoosiks aastaks 2030 pealinna elanike arvuks ligi poolt Eesti rahvastikust ehk 49%. Kui regionaalpoliitika seisneb vaid omavalitsuste liitmise kavatsuses ja Tallinn on peaaegu ainuke tõmbekeskus, mis tõmbab, siis nii lähebki. Protsessi pikaajalisus kinnitab, et selle põhjused peituvad mitte viimastes aastates ja Tallinnas, vaid riikliku poliitika puudulikkuses või puudumises.

Kui vaadata maailmas toimuvat, siis rahvastik üldiselt koondubki suurematesse linnadesse. Teiste riikide pealinnadest võib leida siiski vähe sarnaseid näiteid, kus osakaal riigi rahvastikust oleks nii suur kui Eesti pealinnal. Mandri-Euroopas elab veel ainult Lätis kolmandik või rohkem riigi elanikest pealinnas. Kuid erinevalt Tallinnast väheneb Riia elanike arv, nii nagu ka terves Lätis, sest pealinn pole suutnud olla migratsioonipüüniseks. Saareriikidest on rahvastiku kontsentratsioon kõrgem Maltal ja Islandil. Viiendikus maailma riikidest pole aga pealinnaks üldse riigi suurim linn (nt Bern, Canberra, Washington DC jpt).

Kõne Tallinna Juhkentali Gümnaasiumi 1. septembri aktusel

Armas koolirahvas!

Esimesel septembril on kogu Eestimaa rahvas koolirahvas. Õpetajad ootavad, lapsed lähevad, vanemad saadavad kooli... Meil nimetatakse 1. septembrit traditsiooniliselt Tarkuse päevaks. Sellel nimetusel on kaks tähendust. Esiteks - et me austame tarkust, mida saab meile anda kool: algkool, gümnaasium, ülikool. See kõik on tulevane tarkus, mida me tahame omandada.

Aga teiseks tähendab Tarkuse päev ka meie praegust, juba olemasolevat tarkust. Tarkust üldse kooli minna, aru saades, et ilma hariduseta pole mitte midagi peale hakata - ei Tallinnas, Eestis, Euroopas ega kusagil mujal maailmas. Tulevikku avaneb juba esimese klassi uks. Õnnitlen kõiki siinseid väikesi tallinlasi, kellele see uks avaneb täna. Teid ootab pikk ja töökas koolipõlv.

Lõpuklasside õpilastele tahaksin aga öelda: pole see mingi lõpp. Teie haridustee ootab järge kõrgkoolides. Volikogu esimehena on mul au igal aastal üle anda linna stipendiumid parimatele Tallinna üliõpilastele. Mul oleks hea meel teid, tänased abituriendid, kunagi nende stipendiaatide hulgas näha.

Rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õpilaste tänamine Raekojas, 23. augustil 2013

Lugupeetud olümpiaadide võitjad!

Täna antakse teile siin raekojas üle medalid "Tallinn tänab". See tunnustus käib kaasas teiste, kolme värvi medalitega, mille te tõite rahvusvahelistelt olümpiaadidelt. Nood räägivad teie silmapaistvatest saavutustest füüsikas, lingvistikas, geograafias, loodusteadustes, astronoomias... Erialamedaleid antakse vanuseklassiti, raskusastmeti, voorude kaupa. Soovin, et teile jaguks neid veel ja veel - kuni Nobeli preemiani välja.

Medal "Tallinn tänab" ei tunnusta aga mitte erialaseid teadmisi. Ta tunnustab teid kui inimesi, kui tallinlasi, kellele nende kodulinn võib uhke olla. Meie, kes me teile täna siin Tallinna tunnustuse märgi ulatame, ei saa end pidada teiega võrdseks teadmiste poolest füüsikas, astronoomias, geograafias... Aga me tunnistame selle märgiga, et peame teid oma mõttekaaslasteks, oma kolleegideks Tallinna rahvusvahelise maine loojate ning hoidjatena.

FinanceEstonia International Forum, June 5, 2013

Dear Ladies and Gentlemen,

As the Chairman of Tallinn City Council I am pleased to welcome you  in our old Town Hall. Tallinn is a well-known meeting place for international events. Tallinn is always full of surprises, even for the locals. By now we have had a real Mediterranean climate for five days already.
But not only has the weather taken us and our guests by surprise. Often our guests are pleasantly surprised by our famous old town, the population of which in the 15th-16th centuries was even bigger than that in today`s City of London!
The efficiency in nowadays world is NOT in the accordance with the size. Let`s take the computers, for example. In the past, the whole room used to be occupied by the simplest computer. It is reverse now. The smaller, the more efficient!

Kõne olümpiaadide võitjatele 29. mail 2013

2012/2013. õppeaasta ülelinnaliste olümpiaadide võitjate autasustamine ja tunnustuse avaldamine neile Tallinna õpilastele, kes olid edukad käesoleval õppeaastal üleriigilistel olümpiaadidel

Vt ülevaadet sündmusest
http://www.tallinncity.ee/1252546/tallinna-edukad-opilased-tulevasest-informaatikust-taimeteadlaseni/

Lugupeetud olümpiaadivõitjad, austatud juhendajad!

Inimene on ainus teada olend, kellel on huvi ja võime uurida iseennast. Ta tahab väga teada oma füüsilist võimekust. Sestap on ta leiutanud spordi ja tippspordi – järele proovimaks, mida inimihu suudab. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale! – toda iidset põhimõtet taga ajades ründab inimene oma kehalisi piire. Ja me ei tea, kas nad äkki ongi juba käes. Või suudame olümpia vaimus üksteisega võisteldes jõuda veelgi kiiremini veelgi kõrgemale ja veelgi kaugemale.

Olümpiamängud taastati aastal 1896. Kuid tänapäeva maailmas korraldatakse ka vaimu olümpiaid, rahvusvahelisi olümpiaade, kus pannakse proovile mõistuse tugevus. Selle olümpia tänased võitjad olete teie. Teie mõõdate tänaste tallinlaste intellektuaalset võimekust, võrreldes oma eakaaslastega Eestis, Euroopas ja maailmas. Ma pean siin silmas neid 470 õpilast, kes tänavustel üleriigilistel olümpiaadidel osalesid ja tõid sealt ära 139 auhinda, neist 41 esikohta.

Kõne Tallinna stipendiaatidele

Linna stipendiumide üleandmisel 15. mail 2013 Poska majas

Juba kaheksandat aastat on mul Tallinna volikogu esimehena rõõm kätte anda linna stipendiume meie kõrgkoolide parimatele. Mida aeg edasi, seda enam selgineb mus arusaam, et see stipendium on midagi märksa enamat kui lihtsalt kodulinna tunnustus. See on Tallinna investeering noorte linlaste mõistusesse, pühendumusse ning edukusse.

Tallinn ei näe teis, lugupeetud stipendiaadid, mitte hariduspõllu künnivõistlusel esikoha saavutanuid – korralikke töömehi, kelle vagu on kõige pikem, kõige sirgem ja kõige kiirem. Vanal põllul uusi vagusid künda on muidugi tubli töö. Aga Tallinn tahaks teis näha pigem uute põldude rajajaid, uute teadmisvaldkondade hõlvajaid. Neid, kes meie linna hoiavad maailma seitsme kõige innovaatilisema kogukonna hulgas, kus oleme püsinud juba viiendat aastat järjest.

Minu juhendaja ütles kunagi ülikoolis: kui sa suudad midagi teha hindele 5 (või nüüdsel skaalal hindele A), siis ära tee seda hindele 4 (või B)! See pedagoogiline imperatiiv kehtib loomulikult tänagi: kui suudad mingil alal olla suurepärane, siis ära rahuldu sellega, et oled lihtsalt väga hea. Kuid ka neid A-kategooria üliõpilasi on meil rõõmustavalt palju.

Partsi valel on lühikesed jalad

Ilmus lühendatult Õhtulehes 14. mail 2013 http://www.ohtuleht.ee/522671

Minister Juhan Partsil peab jalgealune ikka väga põlema, kui ta sel moel endast välja läheb ja nii palju valetab, nagu ta seda viimasel ajal on teinud – viimati siis kolmapäevaõhtuses telesaates Foorum.

Mis toimub? Kodukulud muudkui kasvavad, hoolimata sellest, et valitsuspartei IRL aina lubab nende alanemist. Estonian Air on maksumaksja raha külluslikust põletamisest hoolimata kohe pankrotti minemas. Eesti Energia suurprojektid põlevad nii sõna otseses kui kaudses mõttes. Majandusminister oleks ammu pidanud raiskamise eest vastutuse võtma. Selle asemel tegeleb ta musta valgeks rääkimisega.

Emakeelepäeval 14.03.2013 Raekojas

Lugupeetud õpetajad – emakeele õpetajad!

Rääkida täna ja siin meie emakeelest on ühtaegu lihtne ja raske ülesanne. Kes tunneks seda teemat paremini kui teie! Viimasel ajal on jälle hakatud rõhutama, et meie põhiseaduslik kohus, mille oleme endale ise võtnud, on kaitsta, hoida ning arendada oma emakeelt. Aga on ka neid, kes kuulutavad eesti keelele kadu, nii nagu luuletaja Arvi Siig kirjutas kunagi kapitalismi kohta: "Jah, ma tean ju küll, et ta sureb, kuid see surm on nii pagana ilus!"

Mina ei nõustu kummagi seisukohaga. Pigem tundub õigus olevat luuletajal, kes ütleb: "Kuni elab ema veel, alles on ka emakeel!" Ja lisaks emadele-isadele, kes annavad elu meie keele jätkajatele, on ka selle keele kaitsjad, hoidjad ja arendajad. Need olete teie, lugupeetud emakeeleõpetajad.

Valter Ojakääru 90. juubeli tähistamisel Raekojas

Austatud maestro!

Teie olete vaieldamatult Eesti muusika Grand Old Man. See ingliskeelne tiitel on igati kohane, sest viitab Teie loomingu seostele angloameerika maailmaga. Peale selle – olen kuulnud, et kunagi tahtsite minna Tartusse inglise keelt õppima, aga Teid meelitati hoopis džässmuusikasse. Esimesena omaaegses Nõukogude Liidus hakkasite ka laiemat publikut selles žanris harima. Küllap tundsite, et see oli Teie kuldne kohus Kuldse Seitsme ees.

Konverentsil „Uute oskuste ja töökohtade programm“, Dublinis 28.02.2013

 

 

 

 

Honourable President of the Committee of the Regions, dear colleagues, ladies and gentlemen!

First – allow me to thank the Irish Presidency, Committee of the Regions and the city of Dublin for organising this conference.

 

To our case study “Tallinn works” now.

Looking back at the financial, debt and economic crises that have hit us globally, regionally and locally since the bankruptcy of Lehman Brothers in September 2008, there seems to be sufficient time to draw some conclusions. From Tallinn’s perspective, there were evident signs of unsustainable growth already in 2007. However, for many politicians and businessmen it came as a big surprise; even the 2009 state budget was drafted and passed in a quite optimistic mood.

Eesti Vabariigi aastapäeval 24.02.2013

Head kaaskodanikud, kaasmaalased, teekaaslased!

Pidupäeval on tavaks rõõmustada. Eks pidu olegi nagu üks hele triip argipäevases kangas, mida oleme oma usina tööga väsimatult kudunud. Aga isegi Issand Jumal istus seitsmendal päeval maha puhkama. Täna ongi pühapäev. Ning on Eesti Vabariigi 95. sünnipäev. Täna oleme rõõmsad ja tõmbame hinge. Täna tähistame, unustades hetkeks argipäeva töö ja võttes seda päeva nagu kingitust.

Kellelt me oleme selle päeva kingiks saanud? Kindlasti neilt kolmelt mehelt – Konstantin Pätsilt, Jüri Vilmsilt ja Konstantin Konikult –, kes Eestimaa Päästmise Komiteena täna 95 aastat tagasi julgesid välja kuulutada Eesti Vabariigi.

Kindlasti oleme oma 24. veebruari kingiks saanud neilt, kes Eesti Vabadussõjas võidukalt kaitsesid noort vabariiki, mille sünnitunnistusele – Tartu rahulepingule – andis oma õnnistuse suur riigimees ja tallinlane Jaan Poska.

Kindlasti oleme selle püha kingi eest tänu võlgu nendele tuhandetele eestlastele, kes kuni aastani 1940 ehitasid üles esimest vaba Eestit. Ja me peame tänama oma kaasmaalasi, kes võideldes ükskõik kummal pool Teise maailmasõja rindejoont, unistasid vabast, töökast ning õnnelikust kodust.

Õiglased palgad ja valitsusjuhi hea süda

Tõenäoliselt on valitsusjuht Eestimaal jälle viimane inimene, kes saab aru sellest, et meie majanduses on oodata järjekordset kriisi, kui madalate palkadega midagi otsustavat ette ei võeta.

Euroopa tulevik sõltub tema ajudest

Möödunud reedel, (so 01.02.13) avaldas FinancialTimes Euroopa Töösturite Ümarlaua ja Euroopa Teadusuuringute nõukogu pöördumise, milles väljendatakse tõsist muret talentide väljavoolu pärast, mida põhjustaks EL-i teadusuuringuteks ettenähtud vahendite kärpimine järgnevaks finantsperioodiks aastatel 2014-2020. Eelnevalt olid oma kirjalikus pöördumises samale probleemile tähelepanu pööranud Nobeli preemia laureaadid, väites koguni, et kogu EL-i majanduslik heaolu ja konkurentsi võime sõltub ajude äravoolust. Ebapiisav finantseerimise tase pärsiks märkimisväärselt väljapaistvate talentide huvi EL-i vastu ülemaailmsel konkurentsiturul ning tooks kaasa nende lahkumise. See omakorda nõrgendaks tehnoloogilist progressi ning pidurdaks uute toodete ja teenuste väljaarendamist. Kui me tahame, et EL oleks atraktiivsem koht talentidele, kui näiteks USA, Jaapan ja Lõuna-Korea, tuleb neid asjaolusid arvestada. EL peab aru saama, et mistahes väljaõppinud teadlased ja ettevõtjad on nende jaoks kõige väärtuslikum vara ning Euroopa tuleviku saab üles ehitada ainult tema ajudele. Kui sellist trendi ei pidurdata, jäävad varsti Euroopasse ainult ajaloomuuseumid.

Mõeldes nendele „las lähevad“ hoiakutele Eestis, siis mind ei suuda küll sellised ideoloogid veenda, et meile inimeste lahkumine probleeme ei tekita. Kui mõni ideoloogia muutub religiooniks, pole vahet, kas on tegemist kommunismi või kapitalismiga, tulemus on ikka üks ja sama.

06.02.2013

 

Tallinna ja Helsingi teadusasutuste seminari avakõne Brüsselis 26. novembril 2012

Austatud teadlased ja kolleegid regioonidest!

Meil tavatsetakse vahel öelda, et heade tulemuste saavutamiseks tuleb n-ö talupojatarkust ehk siis tervet mõistust kasutada. Tänapäeva kõrgtehnoloogilises elukorralduses siiski ainuüksi sellega ilmselt enam kuigi kaugele ei jõua.

Ideaalis tuginevad strateegilised otsused uuringutele ja analüüsidele. Reaalses elus ei tarvitse see paraku alati nii olla; vähemalt pole see enamasti nii Eesti riigis. Ja ometi peetakse meie riiki innovaatiliseks ja edukaks – nii arvab suur osa meie riigis elavatest inimestest ja mõned ka väljapoolt.

Asjad ei ole seega sageli nii, nagu paistavad. Aga kui mööname, et meile meeldib see pilt, mis meile paistab, siis võiksime proovida näilisuse tegelikkusega vastavusse viia. Ma tahan öelda, et valitsused, aga ka omavalitsused peaksid ja ka saaksid palju rohkem kasutada teadusasutuste ja kõrgkoolide potentsiaali. Kuid selleks tuleks kõigepealt tunnistada, et nii on mõistlikum otsuseid langetada.

 

Aasta Naise nomineerimisel 8. novembril 2012 Raekojas

Austatud Aasta Naine ja Aastate Naine,

Eesti ettevõtlikud naised,

Hinnatud ja armastatud naised!

 

Ikka leidub aeg-ajalt keegi, kes küsib: „Kas naine on parem kui mees?“  Pigem püütakse tõestada, miks mees on parem kui naine. Mina olen seda meelt, et naine ON parem kui mees! Sellel on mitmeid põhjuseid, nii bioloogilisi kui sotsiaalseid.

Uuringud näitavad, et naised on keskmiselt haritumad kui mehed. Ja just kõrghariduse tasemel on naiste ja meeste hariduslik ebavõrdsus kõige suurem. Tuleb tunnistada, et naised on targemad kui mehed.

Lisaks on tugev korrelatsioon haridustaseme ja tervisekäitumise vahel. Mida haritum inimene, seda rohkem ja teadlikumalt kannab ta hoolt oma tervise eest ning seda kauem ta elab. Mis veelgi tähtsam – naistel ei ole mitte lihtsalt elu pikem, vaid rohkem koguneb ka tervena elatud aastaid. Seega: naised on haritumad, nad käituvad targemini ja ka elavad keskmiselt kauem kui mehed.

Peale selle – Eesti naised teevad meeste eest ära suure osa tööd. Nende hõivatus on Euroopa Liidu keskmisest kõrgem. Lisaks kannavad naised ka vastutusrikast rolli perekonnas, kodanikuühendustes, poliitikas. On hindamatu tähtsusega ülesandeid, mida täidavad ainuüksi naised. Kujutage vaid ette, kui nad seda kõike ei teeks!

Ja lõpuks ka tänane sündmus, mis üksnes kinnitab naiste edumaad meeste ees. Ma ei tea midagi Aasta Mehest ega sellise tiitli kandja valimistest!

 

Kui tagurlik on Hiina?

 

Sellelt tasemelt, kust Eesti madalalt mättalt vaatav ajakirjandus asju näeb ja näidata püüab, ei saa mingist tagurlikkusest juttugi olla. Vastupidi – Hiina on ülikiire arengu ja hea taristuga riik, kus tööstus suudab pakkuda kelle ja millega iganes edukalt konkureerivat toodangut ning põllumajandus toita ära oma 1,3-miljardilise elanikkonna.

Vaevalt, et maailma juhtivad ettevõtted jt investorid riskiks oma raha paigutada maale, kus valitseb ebakindlus. Aga Hiinasse nad julgevad, nagu kinnitavad nii vaated Shanghai kaldapealsel (pildil), Pekingis vmt linnas. Just lugesin uudist, et Walmart, mis on juba praegu 370 kaubamajaga Hiinas esindatud, avab neid seal paaril lähiaastal veel sada.

Hiinas on rohkem kui tosin miljonilinna, suuremates elab koguni 20 miljonit inimest. Pekingi elanike keskmine palk on ligikaudu sama suur kui Tallinnas. Aga sealsed laiad tänavad, sageli kaheksa sõidurajaga, on tihedalt ääristatud maailma kõige nimekamatest kaubamärkidest.

2.11.2012

Sisu liidestamine