Tervitan teid Tallinna päeva puhul!

Sümboolselt lõpeb sellega üks ja algab järgmine aastaring väga paljude jaoks. Õpilased ja tudengid teevad eksameid, et seejärel alustada suvist hoovõttu tulevaks õppeaastaks. Lõpetajad otsivad enda jaoks uusi võimalusi juba õpitud ametis või siis kõrgkoolis. Enamik kultuuri- ja äriinimesi valmistub suviseks kõrghooajaks – rohketeks kultuurisündmusteks ja saabuvateks turistide voogudeks.

Vastuseks Delfi küsimusele „Kellest saab Tallinnas Edgar Savisaare mantlipärija?“

Kohaliku omavalitsuse valimised on pooleteise aasta pärast, aga juba jagavad mõned inimesed Tallinna linnas ametikohti. Mina oma idealistlikus ettekujutuses olen valimisi pidanud põhiliselt erineva maailmavaate ja programmide võistluseks, vähem tähtsaks pean kellegi upitamist ühele või teisele kohale. Delfi vahendusel oleme aga teada saanud, et nii mõneski erakonnas on järjekord Tallinna linnapea ihaldatud ametipostile päris pikk.

Lugupeetud õpetajad,

Palusin teid tänasel kevade alguse päeval siia Raekotta, et tänada isiklikult teid ja teie kaudu kõiki Tallinna õpetajaid selle hindamatu ja pühendunud töö eest, mida te olete teinud oma õpilaste ja Eesti kooli heaks, aga ka oma kodulinna ja kogu meie rahva heaks.

Ettekanne Peterburi Partneriaadil 13. märtsil 2012

„Väike ja keskmiste ettevõtete regioonidevaheline ja rahvusvaheline koostöö“

Valmistudes ettekandeks, peatus mu pilk töölaual värviliste kaantega läikival reklaamprospektil pealkirjaga „Hannover – elamusterikas linn“. Vana-Euroopa linnad on end rahvusvaheliselt positsioneerinud, aga see on iga edumeelse linna eesmärk. Eks me Tallinnaski teeme selle nimel tööd. Meie linna geograafiline asukoht pakkus häid võimalusi juba siis, kui Tallinn oli Hansalinn. Oma asukoha poolest on ta kindlasti sama atraktiivne ettevõtluseks ka praegu. Ma loodan, et me suudame ettevõtjates huvi tekitada nii lääne kui ka ida pool ja arendada vastastikku kasulikku koostööd.

Lubage teid õnnitleda Eesti Vabariigi 94. aastapäeva puhul! Ja ühtlasi tänada selle eest, mida olete teinud oma rahva, kodulinna ja ka lähedaste inimeste heaks.

On saanud kenaks tavaks koguneda iga aasta 24. veebruaril ühte või teise pidusaali, tervitada üksteist tähtpäeva puhul ning vaadata oma riigi ja rahva käekäigule. Eks me võime siin leida nii kiiduväärset kui ka taunimisväärset ning kui me asjadest tahame ausalt rääkida, siis ei saa puudutamata jätta kumbagi poolt.

On üsnagi ootuspärane ja kindlasti väga tervitatav, et konverentsi kavas on arutelu riigi ja kohaliku omavalitsuse rolli üle hariduses. Ootuspärane on see kasvõi sellepärast, et hariduse kättesaadavuse nii-öelda praktilises tagamises on just kohalikul omavalitsusel esmatähtis roll. Ning tervitatav ja möödapääsmatu tundub teemapüstitus seetõttu, et järjekordselt kavandatav koolireform kipub  taaskord kütma pingeid just riigi ja kohalike omavalitsuste suhetes.

Austatud esimees, lugupeetud duuma liikmed! 

Lubage anda teile edasi sõbralikud tervitused ja parimad soovid Eesti pealinnast – Tallinna linnavolikogu liikmetelt!

Meil on rõõm tõdeda, et juba 15 aastat tagasi kirjutati alla koostööleping Moskva ja Tallinna vahel ning tänini on see püsinud meie vastastikuste kontaktide laiendamise ja tugevdamise alusena. Vähetähtis pole seejuures fakt, et leping sõlmiti esialgu 5 aastaks klausliga, et see pikeneb automaatselt, kui pooled ei soovi teisiti. Tänini pole õnneks kumbki pool soovinud lepingust lahti öelda! Vastupidi: meile Tallinnas tundub, et partnerlusele tugineva ja mõlemale poolele huvipakkuva koostöö võimalusi ja valdkondi leidub meie suhetes kindlasti veelgi, sh ka kultuurivahetuse vallas.

Tallinna ja Kieli vahel kirjutati partnerlus- ja koostöölepe alla 1986. aasta mais. Vahepeal sai Eesti Nõukogude Sotsialistlikust Vabariigist 1991. aastal taas demokraatlik Eesti Vabariik, Eesti Vabariigist sai 2004 Euroopa Liidu ja NATO ja tänavu ka euroala liikmesriik. Tänavu, 2011. aastal on Eesti Vabariigi pealinn Tallinn Euroopa kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinna volikogu esimehena on mul rõõm siin tervitada teid, armsad sõbrad Kielist, linnast, mille lähedust ja toetust Tallinn on tunnetanud läbi kõigi nende kahekümne viie muutumise aasta.

On targemaid ja vähem tarku linnu. Tänu teile hoiab ja levitab Tallinn targa linna mainet ja kuvandit Eestis ning maailmas – Hollandis, Nigeerias, Tais, Taiwanil, Tšehhis, Türgis, Ukrainas ning USA-s, kus peeti tänavusuvised aineolümpiaadid.

Haridus on trepp, mis ei lõpe mitte kunagi – ikka annab minna veel sammu võrra edasi. Omaealiste seas, head olümpiaadivõitjad, olete teie tollel haridustrepil oma õpetajate ning juhendajate õhutusel, oma kooli ja vanemate toetusel jõudnud silmapaistvalt kaugele. Aga ärge unustage, et teie senine edu, isegi teie kuldmedal ei ole mitte pjedestaali kõrgeim aste, mille peale seisma jääda, sest edasi pole enam kuhugi astuda, vaid see on lihtsalt teadmiste trepi järjekordne aste. Ees ootab neid veel palju.

On juuni ja nagu igal aastal sel ajal lõpetavad koolid oma tööaastat – alates lasteaedadest ja lõpetades ülikoolidega. Eri vanuses lapsed ja noored lahkuvad oma teadmiste saagiga suvepuhkusele ning õpetaja laurid viipavad neile lävelt järele. Tallinn jagab täna tunnustust oma õpetaja-lauridele, kelle hoolega on meie linnas nii kasvatust kui ka haridust hoitud ning edendatud.

Me kohtume siin ühel ja samal põhjusel juba aastaid. Öelda midagi pidulikku ja sealjuures ka uut on raske. Ei ole ju mitte midagi muutunud selles, et Tallinn väärtustab vaimu. Ei ole paigast nihkunud meie veendumus, et esileküündivaimad vaimusambad linnas on tema ülikoolid.

Me pole kahtlema löönud ka selles, et üliõpilaste teadusliku edu taga on nende juhendajate tõsimeelne töö ja koolijuhtide-rektorite hariduspoliitiline kompetentsus. Me oleme iga kord uuesti uhked oma ala noorte tegijate saavutuste üle, sest peale au, mille igaüks neist nopib isiklikult, teevad nad nime ka oma koolile ja toovad tuntust oma linnale – meie linnale, Tallinnale. 

Balkan Star oli segakaupade vedamiseks prahitud laev, arvestades Musta mere ja Vahemere piirkonna võimalusi. Laev oli võetud Time Charter’isse, mis momendi turusituatsiooni arvestades oli nii omanikule kui rentijale kõige sobivam lahendus. Veeti kõike, milleks laev kõlbulik oli. „Pealtnägijas“ kõneks olnud kõmulised militaarkaubad moodustasid vaid ühe, mitte kuigi suure osa veetud lastist.

Lubasin avalikult selgitada enda osalemist laevandusäris ning kommenteerida meedias ilmunut. Meie ajakirjanikel on kombeks nõuda vastuseid n-ö tunni aja pärast, kuid viie-kuue aasta tagustest asjadest rääkimisega nii kiire küll ei ole. Meenutan, et ka president võttis endale vastamiseks aega, kui Postimees avaldas Wiki-materjalid tema kõnelustest USA diplomaatidega.

Nüüd, kui valimispäev on möödas, on ka põhjaliku ülevaate andmiseks aeg sobiv.

Ehkki valimiskampaania lõppvaatus serveerib meile pea iga päev uusi ja üha huvitavamaid uuringutulemusi, mis pilti vaid segasemaks ajavad, püütakse teise käega luua juba kindla võitja kuju. Muidugi mõista peab see olema Reformierakond!

Mõne poliitiku arvates saab makse alandada seni, kuni riigikassas jätkub veel raha peaministrile palga maksmiseks. Kuigi milleks siis sedagi relikti hoida, kui järjest väheneva maksukoormuse tulemusena lõpetab riik de facto eksisteerimise? Sellise perspektiivi vältimiseks tuleb loobuda maksude lõputu vähendamise ideoloogiast ja tunnistada, et puuduvad tabud mistahes maksu muutmiseks.

Loe lähemalt http://www.ap3.ee/opinion/2011/2/6/vitsut-kehtestame-maksukoormusele-vahemiku

Majandusminister Juhan Parts on tulnud välja algatusega osta riigile kuuluva AS Eesti Post poolt üles eraisikutele kuuluv postikandefirma AS Express Post. Selline mõte tekitab pehmelt öeldes mõningaid kahtlusi ja ajendab esitama küsimusi. Mida ka avalikkusega jagan.

Lugesin huvitavat ülevaadet Eesti uuema aja Ostap Benderi ehk Anders Tsahkna seiklustest  http://www.20aastathiljem.blogspot.com/ja võin kinnitada, et kirjeldus ühtib täiel määral sellega, mida mina sellest mehest tean.

Meie viimane värvikas kokkupuude (rohkem küll kokkupõrge) aastal 2004 leidis aset otse meedia silme all. Diagnostikakeskuse erastamise plaan, mida abilinnapea Tsahkna haudus, oli läbinähtav ärastamine, millest ma ka teada andsin. Muidugi oli ajakirjanike jaoks aga kõige põnevam kahe abilinnapea sõnavahetus. Hiljem sai küll kõigile selgeks, et Tsahkna kavatses kasumis meditsiiniasutuse sahkerdada endaga seotud äriühingule. Meedia andmeil on ta samalaadseid skeeme püüdnud mujalgi rakendada.

Nii nagu eeldasingi, tekitas elavat vastukaja mu arvamuslugu „Vene kaart Eesti poliitilises mängus“, mis ilmus Postimehes 24. jaanuaril. Kommentaare tuli ühest äärmusest teise – nii  toetavaid kui ka laussõimu. Seda teemat käsitledes ma ei eeldanudki, et kõik minuga nõustuvad. Vastasel juhul poleks olnud mõtet üldse kirjutada. Arvamusi sain ka meili teel, millest ühele ka siin vastan.

Esmalt saabunud e-kiri muutmata kujul.

http://www.postimees.ee/?id=376893

Eesti poliitikud ja ajakirjanikud käituvad „Vene küsimuses” sageli nagu sõltlased alkoholiga – kui pudel laual, siis on kindel, et juuakse end purju. Võib tunduda uskumatu, et Vene kaart on poliitmängudes endiselt trump, millega saab Eesti ühiskonda ikka veel manipuleerida, sest selle laudalöömine hävitab kaalutleva meele.

Pole vaja pikalt seletada, kus on sellise nähtuse juured. Tänases päevas tasub siiski järele mõelda, kas paranoilisel kahtlustamisel ja koos sellega küdeval hirmul on ratsionaalset põhjendust või kasutatakse seda praegu juba teadlikult manipulatsioonideks. On ju hästi teada, et sellisel eesmärgil on hirmu õhutamine väga tõhus abivahend. Ka marurahvuslust saab toita pideva hirmutamisega, mis võib vaigistada isegi eestlase tasakaaluka ja ratsionaalse poole.

Kui Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas satub tõsisema kriitika alla – aga seda juhtub tal keskmiselt kord kümne aasta kohta –, siis on see ikka seotud rahaga.

Veerandsada aastat tagasi oli ta sunnitud lahkuma tolleaegsest Hoiukassade Peavalitsusest, kus avastati kahtlasi tehinguid. Eesti Panga kunagisele presidendile tõi karjääri rängima tagasilöögi 10 miljoni USD „investeerimine“, mille eest ta anti kohtu alla. Nüüd ründab Kallast rahvusvaheline meedia kahtlustega finantspettuste uurimise saboteerimises viis aastat tagasi.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/toomas-vitsut-voin-murki-votta-et-kapo-on-savisaart-kaua-jalitanud.d?id=37966349

Kirikuraha skandaali eellugu algas aastatetagusest poliittellimusest    

Propagandahüsteeria vallandamine jõulurahu ajal oli nii ootamatu kui ka ebameeldiv enamikule Eestis, aga mitte kõigile. „Mõjuagendi paljastamisest“ alanud ja rahaküsimiseks moondunud skandaali eellugu jääb üsna kaugesse aega, umbes nelja aasta taha, kui poliitiline politsei sai valitsuselt käsu uurida erilise tähelepanuga korruptsiooni kuues suuremas Eesti linnas.

„Täiesti juhuslikult“ oli kõigis kuues linnas võimu juures Keskerakond. Uurimise ettekäändeks pidi olema massilise korruptsiooni tõkestamine omavalitsustes. Lugedes ridade vahelt (aga seda tuleb ka tänapäeval teha!), anti poliitilisele politseile korraldus hakata Keskerakonnaga seotud omavalitsusjuhte korruptsiooni eest vangi panema.

Kas Savisaar tegi midagi valesti, küsides kiriku ehitamiseks toetust? Jah, ta küsis seda vale riigi käest.

Ka tänapäeval tuleb lugeda ridade vahelt. Savisaarele püütakse meedia vahendusel selgeks teha, et kirikuehituse osas oleks tulnud nõu pidada ameeriklaste, mitte aga venelastega. Nagu kinnitavad Wikileaksi poolt lekitatud andmed 2007. aastast pronkssõduri äraviimise kohta, küsisid reformierakondlased ka tookord nõu USA saatkonnast ja kõik oli õige.

Seega – kui kiriku ehituse asjus oleks rahalist toetust küsitud Washingtonilt, poleks see ka küsimusi tekitanud. Mis siis, et tegemist oli vene õigeusu kiriku ja selle kiriku fondiga.

Head kolleegid,

Kui tööaastat võrrelda ööpäevaga, siis pöördub kõik pea peale. Kõige valgem aeg – suvi – osutub ööks, sest öö on ju kõige pikema puhkuse aeg. Ning aastavahetus osutub... lõunavaheajaks keset tööaega. Me läheksime justkui lõunale, võtame uue aasta vastu – ja siis jätkame tööl poolelijäänut. Eraelus ehk tehakse kuuse alla aastalõpu-kokkuvõtteid. Kolleegidega sobib kavandada tulevikku – seda, mis me uuel aastal edasi teeme.

Uus aasta tuleb Tallinnale tähtsam kui võib-olla ükski teine tema ajaloos. Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast saab esmakordselt kogu Euroopa pealinn. Tallinn muutub Euroopa Liidus kultuuripealinnana ühekorraga sama tähtsaks kui Brüssel! Mul on kahju neist inimestest, kes ei taju selle sündmuse ajaloolist mastaapi, kes arvavad, et mis seal ikka erilist – eks me siis laula valjemini ja tantsi hoogsamalt, kui võõrsilt tuleb rohkem publikut.

Hädad ja õnnetused käivad ikka mööda inimesi, mitte mööda kive ja kände. Möödunud nädala lõpus kimbutanud lumetorm näitas Eesti võimetust toimida riigina, kui olukord vähegi suuremaid pingutusi nõuab. Riigi õhukeseks nüsinud ministrid olid abitud Padaoru paksus lumes ega suutnud riigist järelejäänud riismetega abistada lumevangistusse jäänud inimesi terve ööpäeva jooksul. Vaatamata sellele, et seadus paneb hädaolukorras riigile kohustusi, jäi siseministril üle ainult Padaorust pada ajada.

Õnneks pole jõutud veel kohalikke omavalitsusi „laiali peksta“, nagu lubas siseministri parteikaaslane. Tänu sellele said inimesed abi Viru-Nigulast.

Head sõbrad, kolleegid, külalised!

Tallinna linnavolikogu esimehena on mul olnud rõõm ning au hoida Tallinnas jõulueelse tänukontserdi traditsiooni. Olen tahtnud lõpetada iga aasta tänuavaldusega inimestele, kellega koos ja kelle pärast me oleme töötanud, vaeva näinud, rõõmustanud, vihastanud, leppinud ja – mis kõige tähtsam – armastanud oma linna, Tallinna. Täna on tänamise päev. Aitäh teile kõigile!

Erakorralise omavalitsusfoorumi eel

Euroopa riikide kohalike omavalitsuste autoriteetne esinduskogu – Euroopa Nõukogu Kohalike- ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress (lühendatult CLRAE) võttis tänavu 28. oktoobril Strasbourgis pärast arutelu vastu mitmeid kriitilisi märkusi sisaldava soovituse nr 294(2010) kohalikust demokraatiast Eestis. Soovituse aluseks on põhjalik raport Eesti kohalike omavalitsuste olukorrast ja kümne aasta eest tehtud samalaadse soovituse täitmisest. Eesti valitsusparteidele meeldib kuulata Euroopast ning Ameerikast ainult neid avaldusi, mis kiidavad meie riigi püüdlikkust ning valitsuse hoolimatult karmi agarust eelarve- ja maksupoliitikas, mis paneb majanduskriisi põhiraskused väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste õlule. See Eestit otseselt puudutav tähtis dokument on aga Toompeal suudetud seekord peaaegu maha salata. Tõsi, sellest ilmus mõni uudisnupp, kuid seegi vanas heas nõukogude propaganda laadis serveerituna. Euroopa omavalitsuskogu soovituste sisu anti edasi väga napilt ning need said kohe regionaalministrilt kiire vastulöögi. CLRAE kriitikat püüti pisendada ning tähelepanu juhtida hoopis mujale. Kuid seekord on Euroopa kriitika Toompea koalitsioonile ja Stenbocki majale tõsiselt ebamugav, sest see tuleb „omadelt“. Seekord ei saa peaminister hoogsalt kalambuuritseda ja Eesti suunas tehtud märkusi peita, sest Eesti kohaliku demokraatia kohta tegi raporti parempoolne poliitik – Euroopa Rahvapartei esindaja Jos Wienen Hollandist, mitte mõni vasakpoolne, kelle märkusi oleks valitsus asunud tõrjuma kulunud klišeedega. Seega on probleemid Eesti omavalitsuste olukorras reaalselt olemas ja tõsised ning Euroopa kriitikat põhjustab ka see, et kümne aasta jooksul on ses vallas tehtud väga vähe ning 2000.a. soovitusi on paljus eiratud.

See ei tundugi nii ammu, kuid juba järgmisel aastal võime tähistada 100 aasta möödumist ühest kõige enam kõneainet pakkunud visioonist: Eliel Saarineni Suur-Tallinna kavast. Tema ideid meenutades peaksime lahti saama kartusest, et sajand ette vaadata on teha midagi hoomamatut. Visioon saabki olla ainult pikaajaline, sest suurte asjade tegemiseks on vaja aega ning ka mõtlemise piirid on kõige sagedamini seal, kuhu me need ise asetame.

 Varasematel visioonikonverentsidel oleme võtnud arutada valglinnastumise, linnatranspordi, energeetika, samuti linnaehituse tuleviku üle. Tänast visioonikonverentsi ette valmistades leidsime, et vähemal või enamal määral mahuvad kõik need teemad ka kultuuri mõiste alla. Linnas elav kultuurne inimene ei tarbi või tee kultuuri ainuüksi läbi muusika, kunsti või teatri. Kultuur väljendub nii linnaehituses, religioossetes tõekspidamistes kui ka oskuses erinevaid küsimusi läbi arutada. Kusjuures kõige selle keskpunktiks on ajas muutuv ja muutumatu inimene.